Sellele, et kütuse hind, tarbijahinnaindeks ja tööjõukulud ehk ühistranspordilepingute muutujad nõnda palju kasvavad, tänavust eelarvet tehes ei mõeldud. Näiteks bussitranspordi 60 miljonile oleks tarvis lisada veel umbes 16 miljonit. Lennu- ja parvlaevaliinidel on puudu kuni kaks miljonit.

Järvamaa ühistranspordikeskuse juhi Urmas Kuppi sõnul pole neljanda kvartali dotatsiooniks mõeldud raha veel maakonda jõudnud. "Hetkel oleme ootusärevuses, et mis edasi juhtuma hakkab," sõnas Kupp.

Regionaalminister Madis Kallase sõnul loodab ta raha saada valitsuse reservist. "Probleem on laual ja meil selliseid vahendeid sisemiste ressursside arvelt võtta ei ole. Ehk ainus variant on vabariigi valitsuse reserv," ütles Kallas.

Kupp lausus, et läinud aastal sõlmitud hankeleping lubab liinivõrgu mahtu 20 protsendi võrra kasvatada või kahandada. Võimalikke kärpekohti kaardistati juba möödunud aastal. "See tooks kindlalt kaasa selle, et transport kui selline halveneb," sõnas Kupp.

Kallas kinnitas, et liinivõrkude koomale tõmbamist plaanis ei ole. "Kui nüüd minna sõnumitega, et lisaks kõigele, ka suurele inflatsioonile, keerulistele majandusolukordadele, me läheme ka liinivõrku kokku tõmbama... selle sõnumiga me välja minna ei saa," nentis Kallas. "Me peame need vahendid leidma, et igal pool Eestis saaks elada, et igal pool Eestis saaks liikuda."

Miinus üha kasvab, aga rahandusminister raha eraldamise võimalust ei näe

Aasta lõpuga olukord ei lahene. Võrreldes riigi eelarvestrateegias seisvate numbritega on tuleval aastal ühistranspordist puudu 20 kuni 30 miljonit eurot. See, et tööealistelt hakatakse uuesti bussipiletit küsima, suurt ei aita. Kallase sõnul oodatakse sellest kolme-nelja miljonit eurot.

"Kuna Harjumaal on juba pilet, Pärnu maakonnas on pilet, siis see ei ole suur tuluallikas, nagu võib-olla paljud on eeldanud," märkis Kallas.

Pealegi soovib minister, et täiendav piletitulu läheks ühistranspordi parandamiseks ning puuduolev raha, mis on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks, leitaks mujalt. Lisataotluse on ta eelarvekõnelustele juba saatnud.

Järvamaal arvestatakse järgmise aasta plaane tehes sellega, et oodatud raha tuleb. "Me ei ole mahtu suurendanud ega vähendanud, vaid püüdnud seda hoida samas mahus, nagu täna on," rääkis Kupp.

Eduga eelarvekõnelustel on arvestanud ka Kallas. "Loomulikult, kui tuleb mingi väga halb üllatus, siis tuleb neile probleemidele otsa vaadata ja reaalselt tunnistada, et igas Eestimaa paigas sellisel kujul me ühistransporti ei suuda tagada. Siis peab nii regionaalminister kui teised ministrid vaatama nendele inimestele silma ja ütlema, et sellises seisus Eesti riik on ja et me ei leia vahendeid, et teile normaalne ühistranspordi toimimine tagada," rääkis Kallas.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on riigil kitsas käes ning tuleb otsida kokkuhoiukohti. "Täna ma seda võimalust ei näe, et me seda raha eraldamas oleksime. See on valdkonna ministri töö ja selgitus. Selge on see, et bussid ei saa seisma jääda," ütles Võrklaev.

Liikuvusreform tuleb nelja aasta jooksul

Kallas ei usu, et bussipiletite naasmine inimesed ühistranspordi juurest eemale peletab. Ta viitab uuringutele, mille järgi pole pileti hind bussireisijatele sugugi kõige olulisem. "Esimesel kohal on inimeste jaoks hoopis hea liinivõrk, kiiremad ühendused, sagedam väljumine ja hind tuleb alles kolmandal-neljandal kohal," nentis ta.

Kuid liinivõrk on alarahastatud juba pikemat aega, ütles Kupp. "Tegelikult oleks meil liinimahtu vaja suurendada, mis vajaks ka kulutuste mahtu või lisarahastust. Aga seda meil olnud ei ole ja seda me suurendanud ei ole," sõnas Kupp.

Kallas kinnitas, et parem ühistransport tuleb. "Praegu just lõppes meil üks ühistranspordi arutelu, kus me rääkisime just nendest lahendustest, mida me suudame pakkuda aastal 2024. Aga me peame endale aru andma, et tegelikult saavad liinivõrgu suuremad muudatused alguse aastast 2025," lausus Kallas, ning lisas, et töö läheb edasi kuni 2027. aastani.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles läinud nädalal, et liikuvusreformi tegemisega on seotud ka automaksu tulemine. "Automaks saab siis tulla, kui meil hakkab kolm-neli korda või ma ei tea, mitu korda rohkem busse sõitma ja tihedamini ronge ja inimesed saavad päriselt auto vahetada ühistranspordi vastu," sõnas Läänemets.

Koalitsioonilepingu järgi peaks automaks jõustuma järgmise aasta 1. juulil. Kallase sõnul pingutatakse, et selleks ajaks oleks ka ühistranspordis parem olukord. Tema sõnul pole liinikilomeetrite kasvatamine ainus võimalus. "Nimekiri, mis meil on laual, on rohkem, kui üks A4. Olgu need kergliiklusteed, mis ühendavad rongijaamu bussijaamadega, olgu need parkimiskohad rongijaamades või tablood," selgitas Kallas.

Liinimahtude kärpimine paneb vedajad keerulisse seisu

Vedajatega sõlmitud lepingud lubavad liinimahtu viiendiku võrra kärpida. Sebe juhatuse liikme Mart Raamatu sõnul paneb see vedajad väga keerulisse seisu.

"Püsikulud on meil ikka olemas, inimestele tuleb ikka palka maksta, bussid on võetud vastavalt algsele mahule. Loomulikult vedaja jaoks saab see väga keeruline olema. Kõige rohkem kaotab inimene sellepärast, et täna me näeme, et maakondliku ühsitranspordi tarbija on tulnud bussi tagasi. Reisija on tulnud bussi tagasi, sõidetakse rohkem kui koroona ajal. Ja kui nüüd otsustakse mahtusid vähendada, siis kindlasti väheneb sõitjate arv ja väheneb inimeste liikuvus ja maapiirkondades on see tegelikult väga suureks probleemiks," kommenteeris Raamat.

Harju-, Lääne-, Rapla- ja Lääne-Virumaal on bussiliikluse säilimiseks vaja seitse miljonit. Kui seda summat ei leita, siis on Harju ÜTK juhi Andrus Niliski sõnul vaid üks lahendus – bussid seisma jätta. Väljumiste vähendamist ta võimalikuks ei pea.

"Täna on meil bussid ületäitunud, rahvas peale ei mahu. Ja ütlen siis ühele osale inimestest, et teie ei saa, aga eelistan siis teisi? Minu arust aus on see, et kui raha ei ole, siis kõik on seina ääres. Seisab ja nii ongi," rääkis Nilisk.

Valitsusel on kindel kava järgmisel aastal lõpetada tasuta bussisõit maakonnaliinidel.

"Mida kiiremini me selle riigi poolt tasutud ühistranspordi lõpetame, seda kiiremini me anname kommertsliinidele võimaluse tulla uuesti turule," sõnas Võrklaev.