Esimest korda kogunes praegune riigikogu koosseis tänavu 10. aprillil, mil president luges parlamendile sõnad peale, et usaldusküsimuste ning obstruktsiooniga liialdada ei maksa. Neid õpetusi just liialt palju kuulda ei võetud. Selle asemel nägime hoopis lõputuna näivat venitamistaktikat, mille käigus ühtegi otsust ei sündinud, seejärel riburadamisi valitsuse usaldushääletusega kinnitatud seadusi. Paika sai peretoetuste vähendamine ja vastu võeti nii maksumuudatused kui ka abieluvõrdsus.

Kuigi opositsiooniparteid lubasid sügisel tööle naastes need teemad taas päevakorda tuua, on suvel puhuma hakanud hoopis teised tuuled. 

"Meil ei ole võimalik edasi minna praegu, kui peaminister ei ole ametist lahkunud. See seisukoht oli opositsioonil ühene, ja ma arvan, et olekski absurdne, kui see seisukoht oleks kuidagi erinev. Ma arvan, see on ka valdavalt Eesti rahva seisukoht," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Kaja Kallas on kõndiv põlenud liha. Tema ei ole enam tegelikult poliitiline tegija Eestis. Minu hinnangul on ta veel peaminister selle tõttu, et Reformierakonnas ei suudeta kokku leppida, kes on mantlipärija," lausus EKRE esimees Martin Helme.

Võimuliit on aga veendunud, et tegelikult pole opositsioonil Kallase idavedude skandaalist sooja ega külma, vaid seda kriisi tuuakse järjekordseks ettekäändeks obstruktsiooniga jätkamiseks. Samuti on selge, et peaministri tagasiastumisel valitsuskoalitsioon ei lagune.

"Eesmärk on ju püstitatud juba enne seda viimast skandaali, et riigikogul peab kogu aeg oksemaik suus olema, et ühtegi seadust ei lasta vastu võtta. Venitamiseks on lõputud võimalused ja need kõige piinarikkamad on tegelikult alles kasutamata," ütles Jürgen Ligi (Reformierakond).

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Tanel Kiige sõnul tuleb parlamendil sügisel rinda pista nii valitsuse usalduskriisiga, majanduslanguse ohjeldamisega kui ka väärika julgeoleku- ja välispoliitika taastamisega. Kiige hinnangul ei kao opositsiooni varasemad nõudmised sügisistungjärgu alates kuhugi, vaid peaministri skandaal kõigest kuhjub eelmiste otsa.

"Tegelda tuleb loomulikult ka maksupoliitikaga. Meil on väga selge eriarvamus praeguse koalitsiooniga: mis puudutab käibemaksutõusu, mis oli viga; mis puudutab tulumaksureformi, mis annab jõukamatele lisaraha, samas võttes eelarvest vajalikke vahendeid, mis oli teine viga; ja loomulikult ka praegusel kujul automaksu Keskerakond ei toeta," rääkis Kiik.

Opositsiooni tahtmise saamiseks lubas Helme teha kõik, mis nende võimuses. See tähendab tema sõnul obstruktsiooni jätkumist ning vähemalt üht öö- ja täiendistungit nädalas.

"Selle nimi ei ole obstruktsioon, see on destruktsioon. Ollakse kõige vastu, ettekäänded-nõudmised muutuvad, aga peamine on see, et riigikogu ei saaks tööd teha. See ei ole obstruktsioon ammu enam," leidis Ligi.

Läbirääkimistega suvel lahendust ei leitud

Tekkinud olukorda on riigikogu juhatus püüdnud lahendada mitut moodi. Sel suvel peeti mitu kirjavahetust riigikogu liikmetega ning sel teisipäeval kohtuti riigikogu esimehe kabinetis. Kuid lahendustele lähemale ei jõutud.

"Kahjuks üks fraktsioon ütles, et nemad ei ole üleüldse huvitatud mingisugusest koostööst. Pärast seda oleme kuulnud korduvalt üleskutseid või väga selgeid seisukohti, et eesmärk on parlament nii umbe joosta, et tuleksid erakorralised valimised. Mis puudutab erakorralisi valimisi, siis ma võin teile kinnitada, et parlamendi juhatus teeb kõik endast oleneva selleks, et parlament töötaks," lausus riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200).

Kuid ka riigikogu juhatuse käed on jätkuvalt seotud. Hussar ütles, et suvel saabunud riigikohtu otsus näeb ette, et mõistlikus mahus tuleb obstruktsiooni taluda, kuid see ei saa olla ainuke viis, mis määrab ära parlamendi töö iseloomu.

"Riigikohtu otsus ütleb väga konkreetselt, et opositsioon ei tohi oma õigusi kuritarvitada. Ülemääraste eelnõude ja arupärimiste sisseandmine, ajavenitamine on opositsiooni õiguste kuritarvitamine," ütles Hussar.

Ligi hinnangul tuleb vastusena obstruktsioonile üha enam lähtuda riigi toimimist pooldava põhiseaduse mõttest, mitte üksikutest sätetest.

"Näiteks igasugu tähtajad, näiteks võimalused lõputult jaurata – sellised asjad tuleb ikkagi ümber mõtestada. Kui võetakse riigikogu enamuselt sõnaõigus, kui võetakse võimalus arutada eelnõusid, võimalus vastu võtta eelnõusid, siis tuleb lähtuda riigikogu põhiülesandest seaduseid ja otsuseid vastu võtta," lausus Ligi.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Jevgeni Ossinovski hinnangul muutuvad kevadel nähtud olukorra jätkudes parlamendi debatid üha kehvemaks, mistõttu kannatab kogu õigusloome kvaliteet.

"Me näeme kindlasti seda tendentsi, et kui parlament ei ole töövõimeline, siis ministeeriumid hakkavad püüdma aina rohkem ja rohkem asju lahendada ministeeriumi või valitsuse tasemel, et parlamenti üldse mitte tuua pilti," ütles Ossinovski.

Jätkuvalt ootavad parlamendi töölaual lahendamist ka üle 300 arupärimise ja ligi 200 eelnõu. Riigikogu esimehe sõnul sai juhatus suvel paika uue korra, millega tööd sügisel alustada ja lootus on suur, et parlament suudab oma tööd seetõttu varasemast hulga paremini teha.

"Me arupärimistele vastamised paneme esmaspäevale, eelnõude menetlemine jätkub teisipäevadel, kolmapäeval ja neljapäeval. Võtame ette arupärimised elavas järjekorras. Loomulikult on ka riigikogu juhatusel õigus neid pisut ümber tõstma ja siis hakkame menetlema neid küsimusi," rääkis Hussar.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustab riigikogu esmaspäeval peretoetuste, riigieelarve puudujäägi ning demograafilise kriisi arupärimistega.