Ukraina sõja algusest on möödas üks aasta, kuus kuud ja 19 päeva – pool miljonit elu on kustunud sõjamasina rataste all. Kogu Euroopa saatus on muutunud ning praeguse sõja tagajärjed annavad tunda veel aastakümneid. Venemaa imperialism ja selle totalitaarse riigi soov ajalugu tagasi pöörata on põrganud vastu Ukraina rahva julgust ja kaitsetahet ning demokraatliku maailma väärtusi.

See on demokraatliku maailma võitlus türanniaga ning me ei tohi väsida, sest võitluse tulemusest ei sõltu mitte ainult Ukraina riigi ja meie kontinendi, vaid laiemalt kogu maailma tulevik.

Praegusest julgeolekuolukorrast lähtuvalt tõstetakse riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks kolme protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. Just Venemaa agressioon vaba Ukraina vastu sunnib meid püsivalt panustama kaitsevõime arendamisse, seisma NATO idatiiva jõulise tugevdamise eest ja mõistagi toetama igal sammul Ukraina vabadusvõitlust. Ma tänan kõiki kolleege, kes on oma tegevusega olnud Ukrainale toeks.

Riigikogu mitmed avaldused ja teod nii Ukraina kui ka Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks kui Vene sõjakurjategijate toomiseks rahvusvahelise kriminaalkohtu ette ei ole jäänud tähelepanuta. Ka Ukraina parlamendi spiiker Ruslan Stefantšuk on mulle korduvalt väljendanud tänu riigikogu poolt tehtule ja selle tänu annan ma siin teile edasi.

Ent praegune aeg ja meie tulevikusihid nõuavad julgeoleku tugevdamise kõrval põhjalikke parlamendiarutelusid mitmes Eesti tulevikku puudutavas võtmevaldkonnas. Nii on ülioluline meie panus haridusse, sest meie hariduse käekäigust sõltub see, kuidas Eestil läheb viie, aga ka 25 ja 50 aasta pärast.

Loodan, et riigikogu saali jõuavad ka keskkonnaarutelud. Kliimanõukogu on küll alles alustanud tööd ning kliimaseadus ei sünni enne järgmist suve, kuid ootame seda siiski, sest Eesti peaks olema esimeste, mitte viimaste riikide seas, mis annavad kliimaseadusega raamid meile võetud kliimaambitsioonide hindamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Olen väga tänulik kõigile, kes on suutnud hoida fookuses keskkonnateemasid, vaatamata üldisele keerulisele poliitilisele olukorrale.

Lisaks vajab kordategemist riigi rahandus, mis paraku on viimase kolme-nelja valitsuse tegevuse tulemusena saanud päris korraliku löögi. Meie tänavune eelarvedefitsiit saab olema tublisti üle miljardi euro ning edaspidi tuleb ainuüksi riigilaenu intressimakseteks arvestada summaga, mis on võrdne ühe protsendiga SKP-st.

Kasinus ja kitsad olud sunnivad küsima: millest me siis ei loobu, millest ei tagane, mida teha, kui justkui kõigeks napib võimalusi? Ka see on küsimus, millele tuleb meil algaval istungjärgul vastused leida, kui siia saali jõuab mõne nädala pärast järgmise aasta riigieelarve – riigikogu ülesanne on see läbi töötada, teha oma muudatused ja see vastu võtta. See on riigikogu töö ja seda ütleb ka põhiseadus, et riigikogu võtab vastu eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande.

Kõikide elutähtsate ja suurte otsuste langetamise koht Eestis on riigikogu. Selleks, et otsused oleksid kvaliteetsed ja kaalutletud, vajame ka kvaliteetset debatti. Seda saame teha aga siis, kui on olemas lugupidamine üksteise suhtes, aga ka soov arutelu pidada.

Praegu pean ma kahetsusega tõdema, et alustame oma sügisistungjärku teadmisega, et parlamendi töörütm on alates kevadest tõsiselt häiritud. Riigikogu on üle ujutatud arupärimiste ja eelnõudega. Neid on meie menetluses kokku üle 500. See on pretsedenditu olukord. Suur osa neist on esitatud obstruktiivsetel kaalutlustel, mille tõttu olime sunnitud kevadistungijärgul nende üleandmist piirama, sest parlamendil on põhiseaduse järgi veel palju muid funktsioone kui ainult riigikogu liikme õigus anda üle eelnõusid ja arupärimisi.

Nii on lisaks parlamentaarsele diskussioonile parlamendi kõige olulisem ülesanne otsuste ja seaduste vastuvõtmine. Seda kinnitas ka juunikuine riigikohtu otsus, mis kinnitas veel kord parlamendi enesekorraldusõigust, millega kaasneb ulatuslik hindamis- ja otsustusruum, ja seda riigikogu töö korralduslikes ja menetluslikes küsimustes.

Riigikohtu otsus ütles, et obstruktsiooni ehk parlamendi töö seiskamist tuleb teatud mahus taluda, aga opositsioon ei tohi oma õigusi kuritarvitada ning õigus esitada arupärimisi ei saa prevaleerida teiste parlamendile seatud põhiseaduslike ülesannete üle. Kui aga väga lihtsas keeles öelda, siis ütles juunikuine otsus, et riigikogu peab tagama oma toimimise ja arvestama seejuures nii opositsiooni kui koalitsiooni õigusi.

Alates kevadest on riigikogu juhatus ja vanematekogu kulutanud palju tunde ja energiat leidmaks seda ühisosa, mis võimaldaks mingil moel kergendada kuidagi seda arupärimiste ja eelnõude koormat, mis on parlamendi õlgadele asetatud, kahjuks seni veel tulutult.

Kõlab hästi, et konfliktid parlamendi töös tuleb lahendada eelkõige meil endil. Olen sellega mõttega igati nõus– mistõttu adresseeringi kõigile riigikogu liikmetele, et parlamendi töövõime tagamine on kõigi saadikute kohustus, mis tuleneb ametivandest. Ei ole mõeldav, et töövõime tagamise hind on see, et Riigikogu ei saa täita kõiki talle põhiseadusega pandud kohustusi.

Niisamuti kutsun riigikogu liikmeid mõtlema sellele, kuidas tagada, et nii opositsiooni kui koalitsiooni õigused oleksid kaitstud ning kas meie kodukord vajaks siinkohal täiendamist. Seejuures lähen ma veel kaugemale. Kuna me oleme üsna pretsedenditus olukorras, siis teen ettepaneku kutsuda kokku initsiatiiv, mis kaasab aruteludesse laiema ringi inimesi. Poliitilise punnseisu lahendamiseks on ka varem kaastatud kodanikuühiskonda ja eksperte ning see on andnud positiivse tulemuse.

Soovin parlamendi vastasseisu lahendamise initsiatiivi lisaks teile, head kolleegid, kaasata riigiõiguse asjatundjaid, ka endisi riigikogu esimehi ja tunnustatud valdkonnaeksperte. Arutleva demokraatia meetodeid kasutades tuleb leida nüüdsele olukorrale lahendusi.

Küsimus on, kuidas ületada vastasseis parlamendis nii, et enamusel oleks võimalus oma poliitikat ellu viia ja vähemusel oleks õigus olla ära kuulatud. Eraldi teema on, kuidas ja millal võiks otsuste vastuvõtmisel kasutada usaldushääletuse lahendust. Just pilk väljastpoolt võib anda vajaliku sisendi, et saaksime seejärel juba riigikogu töögruppides vaagida võimalikke lahendusi.

Ma tean, et teie pilgud on suunatud riigikogule ja teie ootus on, et teie poolt valitud rahvaesindus toimiks. Riigikogu töötas kevadel vaatamata kõigele, ja töötab ka edasi. President Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et parlamentaarne süsteem ei ole nii kiire ja efektiivne, aga see garanteerib, et demokraatia püsib. Ma tänan ette kõiki riigikogu kantselei töötajaid ja riigikogu liikmeid, kes teevad suurepäraselt oma igapäevast tööd. Me oleme siin ühise eesmärgi nimel – muuta Eesti elu paremaks.