Kuressaare vastrenoveeritud, 18. sajandil  ehitatud kohtumaja on nüüdsest seest helge ja valge. Kuigi teemad, millega seal kokku puututakse, on jätkuvalt tavapärased – elust enesest, tumedavõitu, ja neid on jätkuvalt palju.

Vaatamata Saaremaale kui turvalisele paigale jäi kohtumajja ikka kolm kohtusaali.

"Me ei vaja kohtusaale mitte enam eelkõige süüteo- ja väärteoasjade jaoks, vaid pigem tsiviilasjade jaoks. Tsiviilasjade arv on rohkem kui kaks korda suurem kui kriminaal- ja väärteoasjad. Ja teine teema, miks saale kindlasti ei saa vähendada, on see, et meil on suur piirkond – Pärnu maakohus katab ju kuus maakonda, küllalt suured vahemaad. Ja selleks, et võrdsustada kohtunike töökoormust omavahel erinevates maakondades, jagame osa asju üle kogu piirkonna. See tähendab, et ka Rapla kohtunikul võib olla vajadus tulla Kuressaarde mingit asja istuma," rääkis Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste.

Eesti kohtusüsteem on viimastel aastatel muutunud mitmete naaberriikidega võrreldes innovatiivsemaks.

"Käies teistes riikides kolleegidel külas, siis nad ikka imestavad, kuidas meil need asjad läbi arvuti käivad ja kuidas kogu infosüsteem ka läbi arvuti töötab. Näiteks alates aprillikuust tsiviilasjades ju enam pabertoimikuid üldse enam ei ole. Tuleb pidada ka istungeid, kus kohtunik istub ühes kohas, sekretär istub teises kohas ja menetlusosalised istuvad kolmandas või neljandas kohas," lausus Talviste.

Näiteks saab nüüdsest kohtunik ka Kuressaare kohtumajas istungit juhtida vajadusel ja võimalusel  oma töölaua tagant.

"Hagide menetluses läbiviidavad menetlustoimingud tõepoolest ei vaja seda, et ma peaksin seda tegema kohtusaalis. Kui ma panen enda ametiriietuse selga, siis ma saan seda teha ka oma kabinetis laua taga. Sest nüüd mul on videoistungite pidamise võimalus olemas ka enda kabinetis," ütles Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtunik Reena Undrest.

Virtuaalsel teel istungite pidamine muutus tavapäraseks Covidi pandeemia ajal. Ja nii nagu tekkisid siis kodukontorid ja jäid, on nüüd  sama praktika kasutusel ka kohtusüsteemis, ja see annab olulist aja kokkuhoidu.

Hoone arhitekttuuriprojekti koostajateks olid Galina Kanemägi ja Andrus Kilumets Kuressaare Kommunaalprojektist. Sisearhitektuuriprojekti koostajaks oli Marit Kruus See On Disainistuudiost.

Kohtumaja rekonstrueerisid Ösel Projekt OÜ ja Espak Ehitustööd OÜ. Tööde maksumus on 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuressaare kohtumaja trepihalli seina kaunistab kunstikonkursi võidutöö klaasikunstnike Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni klaaspannoo "Soomus".