"Minu jaoks kõrvaltvaatajana on huvitav, kes on siis see kitsam meeskond, kes hakkab selle erakonna poliitikat kujundama ja millised on nende inimeste senised vaated ja põhimõtted olnud. Ma usun, et see saab olema kindlasti kõnekas," rääkis Kaljulaid esmaspäeval ERR-ile. 

Küsimusele peasekretäri valiku kohta ütles ta, et selle ameti kandja on küll ka väga oluline persoon, aga siiski rohkem tehniline ja bürokraatlik töötaja. "Aseesimehed on need, kes määravad rohkem erakonna poliitilist kurssi ja suunda. Mõnes mõttes see võib olla olulisem ja Keskerakonna kohta palju rohkem rääkivam otsus," lisas ta.

Ta selgitas, et aseesimehed kinnitab juhatus esimehe ettepanekul, kusjuures aseesimehed tulevad juhatuse liikmete hulgast. Peasekretäri nimetab esimees.

Keskerakonna pühapäeval valitud uus juhatus koguneb esimest korda juba esmaspäeva õhtul.

Juhatusse kuuluvad Jüri Ratas, Jaak Aab, Taavi Aas, Andre Hanimägi, Jaanus Karilaid, Maria Jufereva-Skuratovski, keda peetakse esimehe valimistel Kõlvartile alla jäänud Tanel Kiige toetajateks. Kõlvarti leeri kuuluvad juhatuse liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Vladimir Svet, Yana Toom, Jaan Toots, Andrei Korobeinik, Marika Tuus-Laul ja Mihkel Undrest. Lisaks kongressil valitud 14 liikmele kuuluvad Keskerakonna juhatusse volikogu esimees (Tõnis Mölder), riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees (Tanel Kiik) ja noortekogu esimees (Valentina Bortnovski).

Vene-teemades võib selgust oodata lähikuudel

Kaljulaidi hinnangul võivad inimesed, keda võib pidada Venemaa suhtes vähem kriitiliseks ja kes on  olnud seotud Tallinna linnavalitsusega, nagu näiteks praegune riigikogu liige Aleksander Tšaplõgin, saada Kõlvarti võiduga erakonnas kaalu juurde.

"Aga üldiselt ma arvan, et nendes hinnangutes (vene suuna tugevnemise kohta Keskerakonnas – toim.) on ka mingil määral poliitiliste konkurentide soovi, et eestlastest valijatele anda märku, et edaspidi ei saa nii palju enam Keskerakonda usaldada, kui me räägime julgeoleku- ja välispoliitikast," lisas ta.

"Milliseks see poliitika siin saalis tegelikult kujuneb, seda me saame üsna varsti teada, kuna Ukraina sõda ei kao mitte kuhugi ja Eesti on selles sõjas võtnud Ukrainat toetades väga sellise aktiivse positsiooni. Üsna peagi näeme, kas selles osas Keskerakond oma poliitikat siin Toompeal muudab - nad said ju väga valusa õppetunni sõja alguses, kui nende fraktsioon ei hääletanud, ei tulnud kaasa ühe riigikogu avaldusega, milles mõisteti hukka Venemaa agressioon Ukraina suhtes," rääkis Kaljulaid.

Tema sõnul on pärast seda Keskerakond küllalt ühtselt toetanud erinevaid Ukraina-teemalisi avaldusi: "Kuigi on olnud jah mõningaid inimesi, kes just nendel päevadel mingil põhjusel kipuvad puuduma. Aga ma usun, et üsna lähikuudel näeb, kas selles osas erakonna poliitikas on toimunud mingi muutus või mitte," leidis Kaljulaid.

Leerid võivad fraktsioonis kaduda

Kommenteerides Keskerakonna riigikogu fraktsiooni jagunemist Kõlvarti ja Kiige toetajateks, märkis Kaljulaid, et tavaliselt leerid pärast valimis kaovad.

"Minu kogemus - olen erakondasid ja Eesti poliitikat vaadanud tähelepanelikult üle 20 aasta - ütleb seda, et need leerid mingil määral ikkagi minetavad oma tähtsuse pärast seda, kui valimised on möödas," rääkis ta. "Jah, on olnud ka neid juhtumeid Eestis, kus pikki aastaid on need vastuseisud ka hiljem püsinud, aga üldjuhul ikkagi, kui uus esimees ja uus juhatuse koosseis on valitud, valimistulemused on veenvad ning uuel liidril on selge ülekaal ka juhatuses, ehk siis võib eeldada, et tal on ka juhatuse poliitiline toetus, siis inimesed, kes võib-olla toetasid vastaskandidaati valimistel - neil on küllalt keeruline või mingis mõttes ka mõttetu jätkata uuele esimehele lõputut vastandumist."

Kaljulaid leidis ka, et valimised lubavad eeldada Kõlvarti ja Kiige koostööd Keskerakonna poliitika elluviimisel.

"Kuna Keskerakonna esimehe valimiste kampaanias jäid mõlemad kandidaadid teineteise suhtes soliidseks ja isiklikke rünnakuid ei olnud ning samuti ka valimised võitnud Kõlvart oma võidukõnes ju olulise osa pühendus just nimelt sellele, et pakkus ja lubas kõigiti teha koostööd selle poolega erakonnast, kelle esimehe kandidaat ei võitnud ja isiklikult ka siis Tanel Kiigega, siis tahaks ma loota küll, et Kiige ja uue esimehe vahel tekib hea ja mõistlik koostöö. Ja seetõttu ka riigikogus on ikkagi võimalik Keskerakonnaga nendes küsimustes, kus me erakondade-ülest poliitikat ajame, jätkuvalt mõistlikku ja konstruktiivset dialoogi pidada," rääkis ta.

Europarlamendi valimiste esinumbriks saab Toom

Kaljulaid ennustas ka, et järgmise aasta juuni algul peetavate Euroopa Parlamendi valimistel saab Keskerakonna esinumbriks üsna kindlalt praegune eurosaadik Yana Toom, mis tähendab, et näiteks Ratas või ka praegune Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson Euroopa Parlamenti ei pääse.

"Nii palju, kui minul on täna seda tunnetust, siis mulle tundub, et kindlasti võib Yana Toom praegu kergendatult hingata, sest et tal on esimehega väga head, väga pikaajalised suhted ja kui vahepeal tundus, et tema liidripositsioon Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas võib-olla ohus, siis ma arvan, et praegu, uues olukorras ta seda liiga palju kartma ei pea," tõdes Kaljulaid.

Tema sõnul on Toom ka see, kes Keskerakonna valijate jaoks esmajoones seostub Euroopa poliitikaga.

"Muidugi tõsi on see, et, et Euroopa valimisteni on väga vähe aega ja Keskerakond peaks selle aja jooksul tegema midagi üsna erakordset, et neil oleks võimalik saada nendel valimistel rohkem kui üks koht Euroopa Parlamendis, et sinna mahuks keegi veel peale Yana Toomi," viitas ta. "Jah, praegu ma arvan küll, et ametis olev Euroopa Parlamendi saadik Toom võib ennast üsna kindlalt tunda."

Keskerakond valis pühapäeval Paides peetud erakorralisel kongressil erakonna uueks juhiks Tallinna linnapea ja erakonna senise aseesimehe Mihhail Kõlvarti, kes sai 543 delegaadi hääle, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees ja erakonna aseesimees Tanel Kiik pälvis 489 delegaadi toetuse.

Kaljulaid oli aastatel 2001–2019 Keskerakonna liige.