Macron polnud 2022. aasta alguses Ukraina toetamise poolest Euroopas esirinnas. Ta tegi siis poliitilise valearvestuse ega suutnud haarata initsiatiivi. Selle asemel sai Ukraina suurimaks sõbraks toonane Suurbritannia peaminister Boris Johnson. 

Johnson käis Kiievis, kus teda võeti vastu kui kangelast. Macron rääkis siis veel, et Putinit ei tohiks alandada. Pariisis toimus aga hiljem meelemuutus ning Macronist on saanud nüüd üks Ukraina tähtsamaid ja tugevamaid liitlasi. 

"Macron tahtis mängida vahendaja rolli Putini ja Zelenski vahel. Seetõttu oli ta relvatarnetes äärmiselt ettevaatlik. Kuid selle aasta alguses sai Macron lõpuks aru, et Putin pole läbirääkimistest huvitatud," ütles Briti mõttekoja Rahvusvahelise Strateegiauuringute Instituudi prantslasest vanemteadur Francois Heisbourg. 

Politico kirjutab, et Macronil oli varem raskusi aru saada, millised on Putini motiivid. 2019. aastal antud intervjuus leidis Macron, et Putin jõuab lõpuks arusaamisele, et Venemaa peab tegema Euroopaga koostööd. Putinil oli aga asjast teine arusaamine. Venemaa režiimi juht väidab järjepidevalt, et Ukraina on ajalooline Venemaa territoorium. 

Eelmise aasta detsembris hakkas saama selgeks, et Macron on teinud kannapöörde. Ta pidas siis jõulise kõne ja kinnitas, et toetab Ukrainat kuni võiduni. Mais vihjas Macron, et Prantsusmaa pole kuulanud piisavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Siis lubas Pariis Suurbritannial saata Ukrainasse Prantsuse-Briti kaugmaa tiibrakette Storm Shadow. Hiljem saatis Prantsusmaa Ukrainasse tiibraketid SCALP. Heisbourgi sõnul oli see tähtis signaal, kuna Prantsusmaa tegi seda, mida USA pole seni teinud. 

Prantsusmaa on muutnud ka oma seisukohta EL-i laienemise küsimuses. Pariis otsib uusi liitlasi ning tahab laienemisel täita juhtivat rolli. Veel 2019. aastal ei toetanud Macron liitumisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. 

"Prantsusmaa pole kunagi olnud laienemise vastane, kuid alati olnud selle suhtes ettevaatlik. Prantsusmaa leiab, et Euroopa peab minema sügavamaks, enne kui laieneb," ütles Pariisis asuva Montaigne'i mõttekoja vanemteadur Georgina Wright. 

Prantsusmaa leiab, et Balkan ja Moldova asuvad samuti Venemaa-vastase võitluse eesliinil. Tegemist on ka reaalpoliitilise kalkulatsiooniga. Macroni varasem soov rääkida Putiniga vihastas Ida- ja Kesk-Euroopat. Prantsusmaa aga otsib nende riikide toetust, et suurendada nii oma mõjuvõimu rahvusvahelisel areenil.