Tsahkna rääkis ERR-ile, et välisministeeriumi eelarve on kokku 110 miljonit eurot ning kokkuhoiukohti on leitud 1,2 kuni 1,4 miljonit eurot.

"Ma ei tooks välja ühtegi konkreetset kohta, vaid ma olen mõnes mõttes ministrina olnud sunnitud tegema valu natuke igale poole. Eelkõige bürokraatia pealt, palkade pealt, inimeste pealt. Majandamiskulud on see, kust me tõmbame kokku suurusjärgus 1,2 kuni 1,4 miljonit eurot," rääkis ta.

Tsahkna kinnitas ka varem öeldut, et ühtki saatkonda kinni ei panda, kuna see annaks rahandusele vaid väikese leevenduse, aga kahjustaks palju Eesti suhtlust teiste riikidega. Ta ei öelnud midagi aga konsulaatide kinnipanemise kohta.

Välisministeerium samas taotleb eelarvest raha Ukraina ülesehitamise toetamiseks mõnekümne miljoni euro ulatuses. "Me oleme täna selles olukorras, ajaloolisel hetkel, kus suured riigid, G7, Euroopa Komisjon on alustamas neid suuri, miljardeid maksvaid programme, et ehitada üles Ukraina. Eesti peab olema seal laua taga oma panusega, Eesti ettevõtted peavad saama sinna ülesehitamisporotsessi juurdepääsu," selgitas Tsahkna.

"See on investeering, et me saaksime osa järgmisel kümnendil toimuvast majanduslikust protsessist, mis aitab ka meie enda majandust käima tõmmata. Nii et me ei lähene eelarvearutelule ainult nii, et kust saab kokku tõmmata ja tulu juurde panna maksude näol, vaid kas on mingid meetmed, et tõmmata majandust käima rohkem, et tuua siia raha," lisas ta.

Tsahkna rääkis, et riigieelarvega on suur probleem nii järgmise nelja aasta kui ka üksnes järgmise aasta lõikes. Tema sõnul on probleem selles, et valitsusel ei ole veel laual suurt plaani, kuidas riigi rahandus üldse korda teha.

"Me paneme täna jõudsalt miinusesse, paneme eelmiste valitsuste otsuste tõttu, me oleme ära otsustanud panna kaitsekuludesse kolm protsenti, mida ei muuda, sest julgeolekuolukord lihtsalt on selline, ja see on lisakoormust toonud. Me oleme tegelikult ära teinud juba päris mitmed otsused, mis puudutavad maksude muutmisi, nii tulu- kui ka käibemaksu suhtes, aga see auk on jätkuvalt üüratu. Ja mina tahan teada, kuidas me selle augu korda teeme. Vastasel juhul me peame võtma laenu juurde ja laenuintressi maksed pankadele on juba üle ühe protsendi SKP-st ehk see on tänastest kaitsekuludest pool. See ei ole okei, see on asi, mida ei saa tolereerida," kommenteeris ta.

Tema hinnangul tuleks eelarve kontekstis teha põhimõttelisi otsuseid. "Me peame muutma mingit poliitikat. Peame mingeid suuremaid ja põhimõttelisemaid otsuseid tegema. Kas nendeks ollakse valmis ja mis need täpselt on, seda peamegi arutama."

Tsahkna rääkis, et selleks, et saada sellist riiki nagu Eesti inimesed tahavad, mis on põhjamaine, kus palgad tõusevad ja on head teenused, peaks maksukoormus olema 35 protsenti. Tema enda sõnul täiendavat maksukoormuse tõusu ei tahaks.

"Nii et järelikult on küsimus, kas me jätame mõned poliitikad ära, kas me muudame mingeid suuremaid poliitikaid. Ja ma ei taha praegu midagi välja öelda, sest me alles ju alustasime arutelusid. Lihtsalt tuima maksu tõstmist, mida me juba tegime, see ei saa enam niimoodi üleöö käia. Tegelikult, isegi kui rääkisime koalitsioonilepingut läbi, siis üks kriitika, mis oli põhjendatud, tuli kõigi koalitsioonierakondade peale, et enne valimisi keegi ei rääkinud maksutõusudest ja sellest, kui halb on meie rahanduse olukord, välja arvatud Eesti 200," ütles Tsahkna.

Tema sõnul sooviks Eesti 200 läbi viia nulleelarve protsessi, et näha, kuhu maksumaksja raha läheb, ning viia läbi ka personaalse riigi reformi. Tema sõnul ei anna need aga kohe sellist tulu, mida juba järgmisel aastal eelarvesse vaja oleks.

Tsahkna tõdes, et midagi head Vihulas toimuvalt eelarvearutelult oodata ei ole.

"Ma ootan, kuna meelsus valitsuses on väga hea, et kõigepealt, kas me tunnistame üldse seda probleemi ja võtame ette lahendamise või lükkame selle lihtsalt natuke edasi. Aga arvan, et mida rohkem edasi lükatakse, seda valusam see on hiljem. Ega midagi populaarset siit Vihulast välja ei tule. Selles mõttes võivad kõik, ka ajakirjanikud ja inimesed olla rahulikud, et igal juhul midagi head siit ei tule," rääkis välisminister.