"Riigieelarve ülesehitus peaks olema selline, et riigikogu saaks vajalikul ja talle kohasel määral otsustada riigi raha kasutamise mõistlikkuse ja otstarbekohasuse üle. Seega peab riigieelarve olema arusaadav, vastasel juhul ei saa riigikogu täita talle põhiseadusega pandud ülesannet," märkis Madise.

Madise nentis, et eelarvet planeerides keskenduvad otsustajad endiselt vaid neile arusaadavale kulude majanduslikule sisule ehk tegevustele.

'"Tegevuspõhise eelarve koostamisega kaasneb hulk lisatööd, mille tulemusi ei kasutata või tehakse seda vähe. Riigieelarve seletuskirja lisas esitatud programmi eesmärkide hindamiseks kasutatavad mõõdikud on sageli ebamäärased ja jätavad mulje, et riik tegeleb asendustegevusega," sõnas Madise.

"Kui eesmärkide juures esitatud kulunumbritest pole võimalik aru saada ja kui arusaamine nõuab asjatut lisatööd, tuleks tõsiselt kaaluda, kas tegevuspõhise eelarve koostamisega on üldse mõistlik jätkata," ütles õiguskantsler.

Õiguskantsler juhtis eelarvega seotud probleemidele tähelepanu riigikogu komisjonidele saadetud kirjas "Otsustusõigus eelarve üle", riigikogu rahanduskomisjonile koostatud ettekandes ja ka rahandusministeeriumile saadetud kirjas riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta, seisis aastaülevaates.

Õiguskantsler soovitas ülevaate järgi rahandusministril kaaluda ka riigieelarve seaduse muutmist, nii et põhiseaduslikke institutsioone puudutavaid eelarveotsuseid teeks edaspidi riigikogu ning  valitsusele jääks vajaduse korral arvamuse esitaja roll. 

Tegevuspõhise riigieelarve suur kriitik on olnud ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv kunagine rahandusminister Aivar Sõerd, kes on kutsunud üles sellisest eelarvemudelist loobuma.

"Tegevuspõhise eelarve põhiprobleem on selles, et sealt pole võimalik välja lugeda, kuhu raha päriselt kulub. Mina jätaksin selle tegevuspõhise ülesehituse hoopis eelarve lisamaterjaliks, mitte ei esitaks kogu seda riigieelarvet programmiliste tegevuste kujul," ütles Sõerd ERR-ile.

Aastaid on tegevuspõhist riigieelarvet kritiseerinud ka riigikontroll. Praegune riigikontrolör Janar Holm ütles näiteks juulikuu lõpus, et sellisel moel eelarve koostamine ei anna läbipaistvat tulemust ning riigi rahaga ei tohiks nii ümber käia.