Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid juuli lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 342 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu, teatas ministeerium.

Keskvalitsus, peamiselt riigieelarve, oli juuli lõpus 608 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 363 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ning kulude kiirema kasvutempo tõttu.

Seitsme kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Juulis suurenes keskvalitsuse puudujääk 43 miljoni euro võrra nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude vähenemise tõttu.

Tervisekassa ja töötukassa eelarvepositsioon oli juuli lõpu seisuga 116 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes juulis suurenenud tulude tulemusel 37 miljoni euro võrra ulatudes 105 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 26 miljoni võrra enam.

Töötukassa jõudis juuli lõpuks 11 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski 3,5 miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Juuli lõpus oli registreeritud töötuid ligi 50 700, mis on 3 600 inimese võrra rohkem kui aasta varem.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus juuli lõpuks 101 miljoni euroni, mis on kahe miljoni euro võrra aastatagusest väiksem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele halvenes eelarvepositsioon juulis veidi tulenevalt suurenenud kuludest, teatas ministeerium.

Kulud suurenesid muu hulgas toetuste tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes juulis eelneva aasta juuliga võrreldes 214,1 miljonit eurot ehk 20 protsenti mistõttu juuli kogukulude mahuks oli 1,29 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused, edasiantud maksutulud ja välismaised toetused.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juulis 683 miljonilt eurolt 853,3 miljoni euroni ehk 170,3 miljonit eurot eelneva aasta juuniga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 25 protsenti. Kulud suurenesid peamiselt sotsiaaltoetuste ja kodumaistest vahenditest tehtud tegevuskulude finantseerimise kasvu tõttu. 

Kodumaiseid toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt juulis 99,1 miljoni euro võrra ehk 20,3 protsenti enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 47,7 miljonit eurot, tegevustoetused 23 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,1 miljoni eurot ja kodumaised investeeringutoetused 7,4 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,3 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,4 miljonit eurot, lapsetoetus 5,4 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,3 miljonit eurot.

Majandamiskulude aastane kasv, juulis 5,8 protsenti ehk 4,1 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Möödunud aasta juuliga võrreldes kulutati rohkem tänavu juulis laskemoona soetamiseks (3,8 miljonit euro võrra), kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks (1,7 miljoni euro võrra) ning muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks (1,3 miljoni euro võrra). Viimasest peamise osa moodustas individuaalvarustuse hankimine.

Majandamiskuludest vähenesid juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenustele 1,5 miljoni euro võrra, muudele sotsiaalteenustele on vähenesid kulud 4,9 miljoni euro võrra. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 1,4 miljoni euro võrra.

Tööjõukuludeks kasutati juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 18 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 19,3 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15 protsendi võrra ja täiendav palgafondi viieprotsendine kasv riigieelarvelistes asutustes.