Kuigi lääneriigid on peale Venemaa täieulatuslikku sõjalist kallaletungi Ukrainale kehtestanud Venemaale rohkesti sanktsioone, on Venemaa suutnud mitme olulise relvasüsteemi tootmise mahtu suurendada, kirjutas The New York Times.

USA, Euroopa ja Ukraina valitsusametnike sõnul toodab Venemaa nüüd rohkem rakette kui enne invasiooni. Samuti on Vene tankide tootmine suurenenud sajalt tankilt aastas enne invasiooni 200 tankile aastas. Lisaks sellele peaks Venemaa suutma toota kaks miljonit suurtükimürsku aastas, mis on kaks korda rohkem kui enne sõda.

Eesti kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul toodab Venemaa seitse korda rohkem suurtükimoona kui lääneriigid kokku. Salm tõi esile, et Venemaa toodab oma moona ka märkimisväärselt odavamalt. Põhjuseks on osalt asjaolu, et lääneriikides on ohutus- ja kvaliteedinõuded. Üks Vene 152 mm kaliibriga suurtükimürsk maksab ligikaudu 600 dollarit, samas lääneriigis toodetud 155 mm kaliibriga mürsk 5000 kuni 6000 dollarit.

Samas ei ole Venemaal luureraportite kohaselt suuri raketivarusid, kuigi osa raketitüüpe on neil varus rohkem kui enne invasiooni. Üheks selliseks raketiks on Kh-55 õhust välja lastav tiibrakett, mida venelastel on praegu rohkem kui enne invasiooni. Samas juhtisid USA valitsusametnikud tähelepanu asjaolule, et kuigi Venemaa suudab smugeldada riiki mikrokiipe ja trükkplaate, on venelastel puudus raketikütusest ja lõhkeainetest. Need puudujäägid takistavad Venemaal nii laskemoona, rakettide kui ka pommide tootmist.

Ameerika Ühendriikide valitsusametnike hinnangul pidi Venemaa peale 2022. aasta veebruari sõjalist kallaletungi märkimisväärselt aeglustama oma rakettide ja muu relvastuse tootmist vähemalt kuueks kuuks. Samas eelmise aasta lõpuks tootmismahud suurenesid. Venemaa on sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks kasutanud ebaseaduslikke võrgustikke, mida kontrollivad nii Vene luureteenistused kui ka kaitseministeerium. Tihti jõuavad sanktsioonide all olevad sõjatehnika komponendid Venemaale läbi kolmandate riikide.

Võtmetähtsusega on Venemaa jaoks Türgi ja Armeenia. Mõlemal riigil on Venemaaga suhted ning kuigi Türgi on NATO kaitsealliansi liige, ei ole riik kehtestanud Venemaa suhtes sanktsioone, nagu Euroopa Liit ja Suurbritannia.

New York Timesiga suhelnud allikad hoiatasid, et suurenenud Vene raketitootmine võib sel talvel taas ohustada Ukraina inimeste varustatust elektri ja küttega, kui Venemaa neid kriitilisi süsteeme taas ründama asub. USA ja teised liitlased on selle vastu abiks saatnud ukrainlastele mitmesuguseid õhutõrjesüsteeme (Patriot, Avenger, Hawk) kui ka õhutõrjerakette S-300 õhutõrjesüsteemidele, mida Ukraina kasutas ka enne Vene invasiooni.

Ukraina ei suuda samas õhutõrjesüsteemidega kogu riiki ära katta ning üha ägenevad raketirünnakud võivad osutuda Ukraina õhutõrje jaoks üle jõu käivaks.