Otsuse järel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 4,75 protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 4 protsenti.

Keskpank märkis, et inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul, mille tõttu otsustas ka baasintressimäärasid taas tõsta. Keskpanga eesmärk on inflatsiooni aeglustumine kahe protsendi juurde.

Keskpanga eksperdid prognoosivad euroala keskmiseks inflatsiooniks tänavu 5,6 protsenti, tuleval aastal 3,2 protsenti ja 2025. aastal 2,1 protsenti.

2023. ja 2024. aasta prognoose on korrigeeritud ülespoole ning 2025. aasta oma allapoole. Tänavuse ja tuleva aasta prognoosi korrigeeriti ülespoole valdavalt kõrgemate energiahindade tõttu.

Keskpanga eksperdid on ka oma majanduskasvu prognoose märkimisväärselt kärpinud, tänavu peaks euroala majandus kasvama 0,7 protsenti, järgmisel aastal 1 protsent ja 2025. aastal 1,5 protsenti.

Praegusele hinnangule tuginedes leidis EKP nõukogu, et baasintressimäärad on jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde.

Keskpanga president Christine Lagarde rõhutas, et otsus intressitõusuks põhines prognoosidel ja analüüsidel.

Lagarde nentis, et nõukogu liikmete seas oli ka neid, kes oleks eelistanud intressitõusuga mitte edasi minna. "Saan öelda, et oli tugev enamus, kes nõustusid otsusega, mille langetasime," ütles ta.

Küsimusele, kas nüüd on intressitõusud lõppenud, vastas Lagarde, et lähtuda tuleb keskpanga teate sõnastusest, mis ütleb, et "baasintressimäärad on jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde" ning "edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik".

See oli keskpangale kümnes järjestikune kord intresse tõsta.