Ehkki valitsus peab riigieelarve riigikogule üle andma alles ülejärgmise nädala, ehk septembri lõpus, on järgmised paar päeva Vihula mõisas ikkagi üliolulised, et rahandusministeeriumil jääks aega eelarve eelnõu ja seletuskirja kokkukirjutamiseks.

Esimese asjana tuleb kokku leppida suur eesmärk ehk mis tempos liigutakse eelarvetasakaalu suunas. Siis saab selgeks, kui palju on raha puudu ja võib arutada, millega auku katta.

Iseenesest seab suure eesmärgi ette riigieelarve baasseadus. Selle järgi tuleb tasakaalu poole liikuda 0,5 protsendi võrra SKT-st, mis järgmise aasta vaates tähendab umbes 200 miljonit eurot. Rahandusminister Mart Võrklaev rääkis kolmapäeval, et kui kõik senised kokkulepped, muuhulgas suvel leitud kärped paberile panna, siis just 200 miljonit ongi eesmärgist puudu.

"Meie riigieelarve seadus on pisut karmim, kui Euroopa Liidu nõuded," märkis rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. "Siis võib spekuleerida selle üle, et seaduses on võib-olla mingisugune muutmisruum. Aga eks see on ka osa arutelust seal kohapeal," lisas Kirsipuu.

Kristina Kallas: eelarvereeglite muutmine tuleb lauale võtta

Eesti 200 aseesimees, haridusminister Kristina Kallas ütles, et koalitsioonikõnelustel lubasid kõik, et hoiavad tänasest seadusest kinni. Aga nüüd on olud muutunud.

"Ma arvan, et see tuleb uuesti lauale võtta. Mitte selle pärast, et me peaksime sellest põhimõttes loobuma, vaid selle pärast, et me peame tunnistama, et tol hetkel, kui me kokku leppisime, olid eelarvenumbrid natuke teistsugused. Ja majandusprognoosi numbrid natuke teistsugused," sõnas Kristina Kallas.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Reformierakond kogu aeg olnud seisukohal, et paigasolevatest reeglitest tuleb kinni pidada.

"Aga me oleme erakordselt keerulises olukorras ja ma arvan, et me peame kõiki variante arutama. Nii et ma enne arutelusid ühtegi varianti lukku ei lööks," ütles Kaja Kallas.

Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul pole eelarvereeglid dogma.

"Aga nende lahtivõtmine ei ole minu hinnangul ka mõistlik," lisas Läänemets. "Probleem ei seisne ju selles, et me tahame riigieelarvet korras hoida. Probleem seisneb selles, et varem on lubatud teha igasuguseid kulusid valijatele ja öeldud, et vähendame makse. Tegelikult tuleb ausalt öelda, et kui me teeme mõne teenuse paremaks, siis sellega kaasneb ka maksustamine," ütles Läänemets.