Valitsus jätkab reedel eelarvearutelusid. Järgmise aasta riigieelarves on vaja leida 200 miljoni euro ulatuses kokkuhoiukohti.

Vihula mõisas algas kokkuhoiu ja lisatulude otsimine neljapäeval. Praegu arutatakse valikuid väiksemas ringis ja kõik koalitsioonierakonnad on esindatud kahe inimesega: Reformierakonnast peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev, Eesti 200 esindavad välisminister Margus Tsahkna ja haridusminister Kristina Kallas, sotsiaaldemokraatidest on kohal erakonna riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski ning siseminister Lauri Läänemets.

Ossinovski rääkis reede õhtul ERR-ile, et neljapäeval tegeleti tõsisemalt riigieelarve kulude poolega ning reedel on vaadatud tulude poolt.

"Selge on see, et tuludele otsa vaatamata seda pilti kokku ei saa. See on aus olukord. Ja loomulikult seda, et me läheme Kreeka-laadsesse võlaspiraali, kus võlakoormus nelja aastaga kahekordistub, ei ole jätkusuutlik, vastutustundlik ja sellepärast me püüame selle pildi paremaks saada. Selge on see, et seda ühe aastaga ka pole võimalik teha. Nii et keerulisi valikuid ja halbu uudiseid tuleb," rääkis ta.

Ossinovski tõdes, et riigieelarve baasseaduse muutmine on samuti arutluses. "On arutelul ka see, et seda teatud ulatuses siiski on ka vaja muuta lihtsalt sellepärast, et sellises tempos nagu seadus ette näeb ei pruugi olla võimalik seda puudujääki vähendada. Otsuseid veel ei ole tehtud, aga see laual on."

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets saatis sel nädalal koalitsioonipartneritele pöördumise, milles teeb ettepaneku kolme aasta jooksul võtta pankadelt erimaksuga kokku 951 miljonit eurot. Ossinovski sõnul on koalitsioonipartnerid hakanud selle mõtte osas leebuma.

"Me (sotsiaaldemokraadid) oleme rääkinud pankade erakorralisest maksustamisest. See on kindlasti praeguses olukorras, kus ühiskonnal on raske ja sellel sektoril on läinud tulenevalt Euroopa Keskpanga otsustest pehmelt öeldes kenasti, üks vairant, kuidas seda auku lühiajalises plaanis parandada, et pangad väljendaksid ühiskonnaga suuremat solidaarsust. Aga pikaajalises lahenduses loomulikult tuleb vaadata oluliselt laiemalt," rääkis ta.

"Päris põhjalik arutelu on toimunud sellel teemal. Nii et hetkeseisuga vaadatakse avara pilguga. Arvestades olukorda, ma pean ütlema, et vastaseid on vähemaks jäänud," sõnas Ossinovski.

Tema sõnul ei ole pääsu oluliste maksuotsuste tegemisest. Samas ei soostunud ta veel ütlema, millised need võiksid olla.

"On ka tööjõumaksude erinevatele komponentidele otsa vaadatud, aga tõsi on see, et tulumaksu osas said otsused kevadel tehtud, sotsiaalmaksu tõstmist praegu arutatud ei ole," sõnas ta.

Ossinovski ütles, et kärpeid otsivad ministeeriumid edasi ka järgmisel aastal.

"Eelarverevisjon kolmes ministeeriumis käib ja kokkulepe on, et järgmisel suvel meil tulevad ka täiendavad kokkuhoiukohad, nii et kindlasti lähiaastail see protsess läheb edasi. Aga kiirkorras, hoogtööga, et tuimalt võtame veel kuskilt mitukümmend miljonit ära, seda me ei tee, see pole mõistlik. Aga seda, et on pikema aja peale võimalik reformida üht või teist valdkonda, mille tulemusel on võimalik reaalselt ka kokku hoida, mõistlikumalt tööd ja teenuseid korraldada, siis järgmiseks suveks loodame, et on ministeeriumitel reaalsed plaanid välja panna," rääkis ta.

Ossinovski sõnul ei ole välistatud, et riigieelarve plaanide raam saab juba reedel paika, kuid täpsustamist vajavaid osi jääb ka järgmistesse nädalatesse.