Perling rääkis saates, et riigieelarve olukorra parandamiseks peab valitsus nii kärpima kui ka leidma viise majanduskasvu soodustamiseks.

"Arvan, et tänaseks, kui me oleme seisus, kus oleme – majandus langeb kuuendat kvartalit järjest, oleme euroala kõige viletsamas seisus –, on ülioluline mõelda, kuidas saaks majanduse kasvama. See pole lihtsalt arutelu majandusest. Ma väga loodan, et valitsus ja inimesed saavad aru, et majandus on kõige alus. Sellest sõltub ju kõik muu – kas järgmisel aastal on töökohti, kas saame anda jätkuvalt lastele head haridust, kas vanad inimesed saavad arsti juurde, kas noored saavad teha tulevikus seda tööd, mida tahavad või seda, mida on võimalik siin teha," selgitas Perling.

"Ma loodan, et tulevad nii kärped kui ka majanduskasvu plaan. Ja et see on midagi, mis tõesti räägib sellest, et valitsusel on kava ja ambitsioon, kuidas teha nii, et inimesed muutuksid ühe inimpõlve jooksul jõukamaks ja peredel hakkaks paremini minema," lisas ta.

Parempoolsed soovitavad Perlingu sõnul kolme liiki kärpeid. Näiteks tuleks tema sõnul kaotada universaalsed toetused ja kehtestada sihitatud toetused, avalikus sektoris tuleks bürokraatiat vähendada, tuleks viia läbi erastamisi ning riigireformiga tegeleda.

Perlingu hinnangul tuleks avaliku sektori teenustesse kaasata rohkem eraraha, seda näiteks nii hariduses kui ka tervishoius.

"Me peame valdkondadele otsa vaatama ja ütlema, et tuleb kehtestada osaline õppemaks kõrghariduses, aga seda tuleb teha nii, et ükskõik kui vaesest perest on laps pärit, tal on võimalik saada haridust. Selleks on vaja luua stipendiumide süsteem jne. Meditsiiniga on sama, laseme turu vabaks, laseme eraraha turule ja leevendame riiklikule süstemile survet," selgitas ta.

Maksude tõstmine ja uute maksude kehtestamine Perlingu hinnangul riigieelarvet korda ei tee.

"Parempoolsed on alati öelnud, et uutele maksudele ja maksutõusudele tuleb panna stopp, sest maksud tulevad inimeste taskust ja Parempoolsed usuvad, et kui me ei võta inimestelt raha ära maksudega, siis jääb raha neile kätte ja nad teevad ise õigemad otsused," ütles ta.

"Aga tänane olukord on ju see, et Eesti Pank on öelnud, et järgmise aasta hinnatõusust poole moodustavad maksud. Tegelikult see on päris vale lugu, usk, et maksuraha tuleb kuskilt ja siis me lahendame sellega riigieelarve probleemi. Ei lahenda. Maksuraha tuleb ju inimeste taskust ja ringiga jagame lõpuks seda inimestele tagasi ja siis võtame jälle selle raha ära. Keskenduda tuleb sellele, kust tuleb raha juurde. Ehk ikkagi majanduse kasvukava, kust tuleb raha juurde, et Eesti inimesed saaksid jõukamaks," lisas Perling.

Majanduskasvu aitaks Perlingu hinnangul soodustada lisaks maksutõusude ärajätmisele ettevõtlusrahu. "See on see, kui ütlekski, et järgmine aasta või kaks ei tule juurde regulatsioone ettevõtjatele. See on oluline, sest me teame, et majanduses on ülioluline etteaimatavus," märkis ta.

Lisaks tuleks tema sõnul meelitada Eestisse suurinvesteeringuid ja see peaks olema valitsuse prioriteet. "Me oleme öelnud, et selgelt tulebki ametkondade ülene – mitte uus ametiasutus –, vaid tuleb nad koondada, koostööd teha ja tekitada suurinvesteeringute eriüksus."

Perling lisas, et ettevõtjad ootavad ka tähelepanu pööramist tööjõu küsimusele. "Peame julgema vaadata otsa ja ütelda, et peame tööjõuturu avama talentidele, oskustöölistele," ütles ta.

Parempoolsed ei toeta pankade lisamaksu. "Keda me maksustame, küsiks ma retooriliselt vastu. Neid inimesi, kes on võtnud kodulaenu, kes tahavad ja unistavad oma uuest kodust. See maks jõuab ju esiteks nendeni. Teiseks, kui mõtlete sellele, kust tuleb raha? Raha tuleb päris palju investeeringutest, ka välisinvesteeringutest. Kui me hakkame väljapoole saatma sõnumeid, et meil siin on selline majanduskeskkond, et esiteks te ei tea ette, mis siin ootab ja teiseks üleüldse me ei tea, millised saavad olema pankade maksud tulevikus," rääkis Perling.

"Kolmas, mis on äärmiselt oluline argument, pankade turg Eestis pole üldse väga kõva konkurentsiga, pigem võiks seda konkurentsi rohkem olla. Veel enam, seda pangavälist konkurentsi, et siia kapitali juurdepääs suureneks, oleks vaja suurendada. See tähendab, et kui tahame konkurentsi suurendada, siis on päris jabur saata sõnum potentsiaalsetele investoritele või neile, kes tahavad siia turule tulla, et ärge siia tulge, sest me juba eos ütleme, et kui tulete, siis me hakkame teilt raha ära võtma," lisas ta.

Perlingu sõnul on Kaja Kallas käitunud silmakirjalikult

Peaminister Kaja Kallase ümber puhkenud skandaali kohta ütles Perling, et Reformierakond on pannud ühiskonnale piduri peale ja kasvatab EKRE toetust.

Peaministrikohalt tagasiastumine ei ole Perlingu hinnangul enam Kallase küsimus, vaid Reformierakonna ja ehk ka koalitsioonipartnerite küsimus.

"Kaja Kallase jaoks oli võimalus teha ära otsused ise väärtuspõhiselt 23. augustil, kui ta sai küsimused ajakirjanduselt ja nägi seal punaseid lippe Vene riigiga seotud äritegevuse kohta. Pean tunnistama, et minu Eesti peaminister astuks sel hetkel inimeste ette ja ütleks, et nägin, siin on need seosed Venemaaga, ma jään oma sõnade juurde, /.../ et igasugune äritegevus Venemaaga on taunitav, see oli see otsus. Et sõnad ja teod langeks kokku, et ei oleks topeltmoraali," kommenteeris Perling, nimetades Kallase tegevust silmakirjalikuks.

Perlingu sõnul on Eesti Kallase skandaali tõttu kaotanud rahvusvaheliste partnerite silmis usaldusväärsust.