Vihula mõisas algas kokkuhoiu ja lisatulude otsimine neljapäeval.

Reede õhtul jätkusid arutelud väiksemas ringis ja kõik koalitsioonierakonnad olid esindatud kahe inimesega: Reformierakonnast peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev, Eesti 200 esindasid välisminister Margus Tsahkna ja haridusminister Kristina Kallas, sotsiaaldemokraatidest olid kohal erakonna riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski ning siseminister Lauri Läänemets.

Kella 23.15 ajal lahkus Läänemets kõnelustelt. Juba varem oli lahkunud Ossinovski.

Kaja Kallas rääkis kõneluste järel ERR-ile, et kuigi läbirääkijad olid kõik juba väsinud, oleks tema hinnangul võinud koalitsioonipartnerid siiski veel viimase pingutuse teha ja kokkuleppele jõuda.

"Aga tõsi ta oli, et ta (Läänemets) oli jäänud sotsidest ka üksi, võib-olla tal oli keerulisem seetõttu," ütles Kallas Läänemetsa lahkumise kohta.

Kallase sõnul astusid läbirääkijad siiski väga suured sammud edasi, et parandada eelarvepositsiooni tulevastel aastatel.

"Aga eks on väsimus ja on teatud asjad, mis on ühele vastuvõetamatud, ja on teatud asjad, mis on teisele vastuvõetamatud. Kokkuvõttes me peame tegema kompromisse," sõnas peaminister.

Kallas ei soostunud aga võimalikest detailidest rääkima: "Võib öelda, et kuni pole tervet kokkulepet, siis me ei saa midagi üle kinnitada, mis seal kokkuleppes sees on."

Kallas tunnistas, et sotsiaaldemokraatide pakutud pankade kasumite erimaksus kokkulepet ei ole. Kui Ossinovski ütles varem, et sellele maksule vastaseid on vähemaks jäänud, siis Kallas tunnistas, et just Reformierakond seda maksu ei poolda.

"Eks me arutame neid teemasid edasi, aga seal on väga palju selliseid asju, millel on jällegi majandusele laiemalt mõju ja seda peaks kõike koostoimes vaatama. Seal me arutame edasi neid asju. pealtnäha see tundub hästi lihtne lahendus, aga see ei ole nii lihtne," ütles Kallas.

Kristina Kallas ei kinnitanud, et Eesti 200 oleks pankade suurkasumite maksustamist kindlalt toetanud. "Ei saa niimoodi öelda. Kõik ideed olid laual, kõike arutasime, mõõtsime, vaatasime, aga meil pole kokkulepet," märkis ta.

Läänemetsa sõnul on läbirääkimistel pankade ja ettevõtete maksude küsimuses põhimõtteline eriarvamus.

"Üks pool on see panga pool, aga põhimõtteline küsimus on see, et kogu riigieelarve päästmise peab tavaline Eesti inimene kandma, aga ettevõtjad ja need, kes liigkasumeid teenivad, et neil panust ei pea olema – selles teemas me oleme nii põhimõtteliselt praegu erinevatel seisukohtadel, et me peame edasi hiljem rääkima sellest," rääkis ta.

"Meil läbirääkimised oli mõistlik täna pausile panna ja tuleb jätkata järgmisel nädalal. Meil ideoloogilised ja põhimõttelised erimeelsused ei leidnud veel lahendust. See tähendab seda, et kuna riigieelarve seisu parandamine eeldab väga valusaid otsuseid ja arvatavasti tulevikus ka mingisuguseid maksutõuse, kuhu peavad inimesed läbi suurema maksukoormuse panustama, siis sotsiaaldemokraatide jaoks on raske kokkuleppida ainult selles, et tavaline inimene panustab sinna. Tegelikkuses peaks selles osa olema ka nii ettevõtetel kui ka pankadel, kes liigkasumeid on teeninud. Ja kuna need küsimused põhimõtteliselt kuidagi lahendusele lähemale ei jõudnud, siis teineteist väsitada pole lõputult mõtet. Ma arvan, et kõik peavad järele mõtlema," selgitas Läänemets.

Peaministri sõnul ei ole otsuseid tulemas ettevõtete tulumaksu kohta.

"Meil on vaja majanduses teha struktuurseid muutusi ehk me ei ole enam odava tööjõu maa ja me tegelikult ei taha ka olla. Ja me ei ole ka odava tooraine maa. See tähendab, et meie ettevõtted peavad tegema targemat tööd ja peavad kasutama seda aega, et investeerida ettevõttesse ja töötajatesse, et teha struktuurseid muutuseid ja toota suurema lisandväärtusega tooteid. Seetõttu ettevõtte tulumaks klassikalisel kujul seda võimalust pärsib ja see ei ole tegelikult mitte kellegi hüvanguks olukorras, kus meil majandus jaheneb," selgitas ta.

Kallase sõnul on Reformierakonnal ettepanekud põhjalikeks kärbeteks. "Meie arvates on oluline, et riik näitab, et me hoiame kulusid kokku olukorras, kus peame tulubaasi ka suurendama nende kulutuste tarbeks, mis meil on. Näiteks riigikaitsekulutused, mis me oleme kõik kokku leppinud, on vajalikud teha," rääkis ta, kuid ei täpsustanud kärpepaketti.

Kallas tõdes, et arutlusel on ka võimalus, et kõrgharidusele lubatud lisaraha antakse väiksemas mahus kui varem öeldud.

"Me ei lähe kindlasti kõrgharidusest mingit raha ära võtma. Seal on lihtsalt kõrgharidusele hetkel kokkulepitud tõus, mida teistel ei ole. Küsimus on selles, kas on võimalik minna ka madalama tõusuga," sõnas Kallas, kuid ei täpsustanud, millisest summast jutt käib.

Kallase sõnul sotsiaalmaksu tõstmist praegu plaanis ei ole ning ei arutatud ka tulu- ja käibemaksu täiendavat tõstmist.

"Me ei võtnud ühtegi sellist maksu, mida me just tegime, et vaadata, mis me saame teha sealt väljast veel. Aga eelkõige meie jaoks on oluline see, et me suudame näidata, et hoiame ka kokku olukorras, kus oleme juba makse tõstnud."

Peaminister kinnitas, et suure tuluallikana on üks alternatiiv olemas, kuid jällegi ei soostunud ta ütlema, millega tegu.

"Meil on alternatiiv, mida me peame läbi arutama, mida me ei saa kindlasti teha 2024. aastal ja mis nõuab pikemat ettevalmistust. Aga jällegi, ma ei käiks seda praegu välja, sest meil ei ole seda kokkulepet," ütles ta.

Kokkuvõttes jõudsid koalitsioonipartnerid Kallase sõnul 2024. ja 2025. aasta eelarvestrateegias kokkuleppele üsna lähedale ning ka 2026. ja 2027. aasta eelarvepositsiooni on parandatud.

"Me ei ole milleski veel kokkuleppinud, sest meil ei ole seda tervikkokkulepet. Midagi ei ole kokkulepitud enne, kui kõik on kokkulepitud. Me kaardistasime neid vajadusi, seda, mida me saame ära jätta, kus me saame veel reforme teha, aga mis nõuavad ettevalmistusi, miks neid ei saa teha nüüd. Ja selle tulemusena me juba oleme suutnud hoida kokku intressi pealt – siis ei pea nii palju laenu võtma ja juba üle 100 miljoni oli see intressikulu, mida me kokku hoiame. See on ka suur asi," rääkis Kallas.

Läänemets kinnitas, et paljuski on läbirääkimistel ühine nägemus, kuid põhimõttelised küsimused on jäänud. "Ma teangi, et Reformierakonnal on kardinaalselt teine nägemus kui sotsiaaldemokraatidel sotsiaalmajanduslikes küsimustes ja seal peavad kõik kompromisse tegema, mitte ainult sotsid," ütles ta.

Kristina Kallas kinnitas, et riigieelarve kahe miljardi euro suuruse miinuse katmises 2027. aastaks tehti suur samm edasi. "Tänane päev läks, ma arvan, et väga raskesti, aga lõpuks on mingid ideed laual, kuidas seda probleemi lahendada. Aga meil on viimased otsad veel lahtised," ütles ta.

"Õnneks oleme selles seisus, et meil on plaane, peame neis lihtsalt kokku leppima. Ülesanne oli lihtsalt nii suur, auk eelarves on lihtsalt nii suur, et tõenäoliselt ongi lihtsalt vaja rohkem aega kui kaks päeva," sõnas ta.

Kallas loodab koalitsioonipartneritega kõnelusi jätkata juba laupäeval, Läänemets arvas, et seda võiks teha järgmise nädala alguses.