Kas olite üllatunud, kui Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart otsustas teile peasekretäri ametit pakkuda?

Jah, pean tunnistama, et natuke olin küll.

Milliste põhjendustega erakonna esimees seda ametit teile pakkus?

Seda ma tema käest uurima ei hakanud, milliste põhjendustega. Pigem lihtsalt olid siin arvamused erinevate teiste inimeste suhtes, aga ma enda suhtes ei osanud seda valikut nagu niimoodi näha. Aga seda peab tema käest küsima,
neid detaile ma ei ole uurinud enam.

Mis see tähendab, et olid arvamused erinevate teiste inimeste suhtes?

Ikka nende suhtes, kes aktiivselt panustasid ja toimetasid. Eks ikka inimesed arvavad, kes võiks need inimesed olla. Aga jah, ma enda suhtes ei osanud sellist eeldust mõeldagi.

Aga olete nüüd veendunud, et saate selle tööga hakkama?

Ma väga loodan. Olen küll jah.

Millised väljakutsed Keskerakonna ees lähiaastatel seisavad organisatsiooni mõttes?

Keskerakond on üle-eestiline suur organisatsioon, meil on kõikides piirkondades ju väga-väga tugevad osakonnad, mis vajavad pidevat koostööd ja tähelepanu.
Need liikmed, kes seal toimetavad, tahavad kindlasti enda sõnumit edastada nii fraktsioonile kui ka erakonna juhatusele. Kohalike omavalitsuste valimised on 2025. aastal, kus kindlasti on erakonnal väga tõsised eesmärgid. Nii et sellise suure erakonna jaoks ei saagi olla väikseid eesmärke.

Need on need põhimomendid, millega tuleb tegeleda. Ja need poliitilised eesmärgid, mis on võetud, tuleb võimalikult hästi ellu viia. Loomulikult praegu opositsioonis olles on see keeruline. Aga me peame olema need, kes sekkuvad, toovad ühiskonnas välja probleeme, pakuvad valitsuse või siis koalitsiooni
poolt etteantud ettepanekutele kas alternatiive või toovad välja riske, mis nendega võivad kaasneda. Nii et vastutus kindlasti ei ole väiksem.

Kas üks suur eesmärk saab olema Lõuna-Eestis EKRE valijate Keskerakonna taha toomine?

Keskerakond on olnud tegelikult tugev erakond, esindatusega ka Kagu-Eestis. Ja peab tunnistama seda, et EKRE-l on seal väga palju toetajaid. Otseselt ma ei oska seda seost luua, aga kindlasti ei ole see eesmärk väiksem ka kuskil teises piirkonnas. Ikkagi meie oma liikmeskonna kasvatamine ja toetajate leidmine just läbi selle tegevuse, mida Keskerakond pakub – need sõnumid, mida me ühiskonda pakume, need eesmärgid, mida me näeme, et me saame koos ellu viia – need peavad olema need, mis inimesi kõnetavad ja läbi selle ka erakonna toetust kasvatavad.

Millised need eesmärgid ja teemad on, kui ikkagi võtta fookusesse Lõuna-Eesti? On see toimetulek, majanduslikud probleemid, regionaalpoliitika, Nursipalu harjutusala laiendamisega seotud teemad?

Kõik, mis te loetlesite, on kindlasti olulised. Keskerakond on ju läbi aegade, tegelikult pidanud oluliseks seda, et kõige tähtsam on ikkagi inimene. Et me peame lähtuma sellest, mismoodi erinevad poliitilised otsused mõjutavad meie inimeste käekäiku otseselt.

Ja Nursipalu on Kagu-Eesti jaoks väga oluline teema. See, kuidas kogu see protsess algatati, kuidas toimus see kommunikatsioon, ei ole kindlasti
kohalikele inimestele olnud positiivne. See, mismoodi ühe piirkonna identiteeti, mis on olnud väga pikalt elukeskkonnapõhine, kuidas seda edaspidi muuta selliselt, et need inimesed, kes on oma elu sinna sättinud, investeerinud,
planeerinud, mis on ajalooliselt juurtega oluliselt seotud, et kuidas kõiki neid riske maandada ja sealt edasi minna – need on väga fundamentaalsed ja põhimõtteliselt küsimused, millega ei saa kergekäeliselt ringi käia. Ja väga loodan, et Keskerakond siin võtab selgeid seisukohti ja edastab seda nii valitsusele kui ka peab seda dialoogi kohalike inimestega.

Milline on praegu Keskerakonna rahaline seis? Kui palju on üleval võlgasid, mitmesuguseid kohustusi?

Siinkohal tuleb kindlasti tänada erakonna eelmist esimeest, härra Jüri Ratast, kes on väga suure töö selles osas ära teinud, et tänaseks need suured kohustused
on siiski likvideeritud. Otseselt ju selliseid kohustusi praegu üleval ei ole. Ja ka erakonna liikmed läbi kampaaniate ja kui on olnud nüüd suuremat maksmised läbi toetamise on erakonda toetanud. Nii et siin on kõik teinud ära väga suure töö. Nüüd tuleb siit edasi minna ja seda tugevust hakata kasvatama. Praegu see, mis läbi riigieelarve erakonnale toetusena tuleb pluss liikmemaksud - sellega erakond saab toimetatud. Ja loodame, et meie tegevus on erinevatele toetajatele sümpaatne ja leidub ka neid, kes tahavad erakonda toetada nii-öelda väljaspool liikmeskonda.

Kui palju näiteks eelmistest valimistest üleval võlgu veel on?

Ma neid detaile ei tea, ma otseselt ei ole veel nende numbrite sisse vaadanud. Aga minu teada otseselt võlgasid hetkel erakonnal väga palju üleval ei ole. Need on kõik sellised, mida saab kenasti tasuda rahulikult maksegraafiku alusel ja suuri kohustusi, mis halvaksid tegevust, ei ole.

Rahaline baas edasiminekuks ja ka kohalikele valimistele vastu minemiseks on tugev?

Me peame tõdema seda, et Keskerakond on juba aastaid olnud selles osas erinevas olukorras võrreldes mõne teise erakonnaga, aga meie liikmed on olnud väga-väga tublid alati just välikampaaniate osas. Meie inimesed on aktiivsed suhtlejad valijatega, alati väljas tänaval infot jagamas. See on see meie ressurss, mis kindlasti väga olulist rolli mängib valimiste ajal. Ja ma usun, et see on jätkuvalt nii ka järgmistel valimistel. Inimeste enda aktiivsus panustada, olla kohal.

Kuidas see erakonna rahalist seisu parandab?

See ongi see moment, kus rahalised kohustused on väiksemad või see panus rahaliselt saab olla väiksem, sest et meie inimesed ise panustavad väga palju oma vaba aega ja ressurssi selleks, et erakonda toetada. Just ma mõtlen kampaaniate ajal.

Teie jutu põhjal võib siis öelda, et erakond on tõesti heas rahalises seisus. Kas see kõik on loonud erakonnale sellised eeldused, et erakond võib endale lubada 300 000 euro suuruse annetuse tagastamist? Annetus, mille tegi erakonnale ärimees Parvel Pruunsild.

See on küsimus, kas selline rahaline keeruline olukord õigustab seda, et me võtame vastu annetused, kus juhatuse liikmetel tekivad küsimused. Juhatuse liikmetele on siiski liikmete poolt antud vastutus seda erakonda juhtida ja hoida.
Ja mina ei oska siin selles osas detaile välja tuua, aga ma usaldan seda juhatuse otsust, et kui juhatuse liikmed nägid, et siiski see annetus ei ole see, mis pikemas perspektiivis erakonda tugevdab, siis oli see õige otsus.

Erakonna liikmed ju tegelikult on läbi aastate panustanud erakonna töösse läbi kampaaniate, erinevate ettevõtmiste just sellepärast, et nad usuvad sellesse erakonda, nad usuvad sellesse ideesse, mida see erakond kannab. Siin ei saa ju kedagi kohustada, need on alati olnud vabatahtlikud ja inimeste enda hingest tulevad panused. Ja see on see meie tugevus, mida me peame hoidma, mida me peame kasvatama, mida peame väärtustama. Ja seda me ka teeme. Ainult rahanumbrid tegelikult ju ei näita seda, kui tugev on selle erakonna võimekus toimida.

Peasekretärina, kes ikkagi teeb erakonnas otsuseid pigem praktilisest kaalutlusest lähtuvalt, kas te ei arva, et see 300 000 eurot oleks kuidagi erakonnale marjaks ära kulunud?

Siin tulebki hinnata neid riske. Mina ei ole selles osas väga emotsionaalne, et oleks olnud tore. Võib-olla ei oleks olnud tore. Me ei tea seda täna. Ja ma ütlen, et mina usaldan siin juhatuse otsust, et kui juhatus mitte ainult ühel, vaid mitmel koosolekul seda kaalus, siis on järelikult selleks põhjused. Ja kogu lugupidamise juures, ma arvan ka seda, et kui ükskõik, milline inimene tahab teha maailmavaatelist annetust ja toetada ühte poliitilist erakonda, siis ma ei
mõista tegelikult, et ei olda valmis natukene oma ikkagi ühiskonna silmis päris suurt annetust selgitama. Et kui juhatuse liikmed tahavad paar lauset vahetada,
siis võiks ju seda teha. Kui selleks ei olnud võimalust , siis tahes-tahtmata võisid tekkida küsimused, et miks ei olda valmis seda tegema.

Ma saan aru, et need selgitused tegelikult ikkagi mingil määral tulid ja need olid seotud sellega, et Keskerakond samuti seisab pereväärtuste eest.

Ma ei tea nüüd kronoloogilist järjekorda, et kes ja kus mida ütles, aga kui juhatus palus seda kohtumist, siis selleks võimalust ei olnud ja juhatuse liikmed neid küsimusi küsida ei saanud.

Aga teie isiklikult. Kui erakonnale tehtaks sarnane annetus, kas te siis tajuksite erakonna jaoks teatud riske ja millised need riskid oleks?

Seda, mida ma tajuksin tulevikus, ei oska ma praegu kommenteerida. See ikkagi sõltub situatsioonist.

Kas see Pruunsilla annetuse kaasus on erakonna jaoks võib-olla muutnud
suhtumist või poliitikat sellesse, kuidas käsitleda erinevaid annetusi erinevatelt ärimeestelt? Kuidas hinnata nende tausta ja vastavalt sellele näiteks otsustada annetuse vastu võtmine?

Erakonnale on valitud uus esimees, erakonnale on valitud uus juhatus. Ma arvan, et kõigepealt tuleb anda uuele juhatusele aega ennast selles uues situatsioonis nii-öelda paika loksutada. Ja on võimalik, et kõiki neid küsimusi, mis te praegu esitasite, kaalutakse, kui neid peetakse oluliseks. Aga ma arvan, et kõige rohkem me peame ikkagi keskenduma sellele, millised on meie meie sõnumid ühiskonda, kuidas me suudame neid erinevatel tasanditel kaitsta, kuidas me suudame oma valijate huve kaitsta ja läbi selle saame me näha seda, kas neid toetajaid ühiskonnas meil on või mitte. See rõhuasetus ei peaks olema annetustest rääkimine, vaid see, mida me ära suudame teha, mis on meie eesmärgid, kui selgelt me suudame neid sõnumeid sõnastada, seisukohti võtta erinevates poliitilistes küsimustes ja sealt saab tulla juba ka see teema, et kas inimesed tahavad erakonda toetada või mitte.

Te ütlesite, et erakonna eelmine esimees Jüri Ratas tegi ära suure töö selleks, et erakonna rahaline seis oleks parem. Ja nüüd ta ongi parem. Aga tema oli ka see, kes ütles, et selle Pruunsilla annetuse tagastamine oli viga.

Jah, me teame seda kõik. Me oleme seda ju kuulnud.

Sellest suur tüli tuligi erakonda.

Tegelikult see tüli on siin juba mõnda aega olnud, juba kevadel peale riigikogu valimisi olid need erakorralise kongressi küsimused üleval. Ja tollel hetkel volikogu otsustas, et kongressi ei ole vaja. Aga selle kongressi siis kutsus juba juhatus ise kokku ja siis Jüri Ratas loobus kandideerimisest. See on tänaseks ajalugu. Mina selles juhatuses ei ole olnud, neid detaile peate küsima nende inimeste käest, kes seal laua taga seda otsust tegid.

Kas tänasel päeval olete te ka ise Jüri Ratase peale solvunud selle ajaloo tõttu, mis oli seotud teie veendumuse ja sooviga ennast mitte vaktsineerida koroona ajal ja see viis teie sammuni kultuuriministri ametist tagasi astuda?

Kindlasti ma ei ole Jüri Ratase peale solvunud. Ma olen Jüri Ratast alati toetanud ja ma soovin, et tal läheks väga hästi ja tal oleks edu oma uute poliitiliste ambitsioonide elluviimisel.

Mis puutub vaktsineerimisse, siis ma olen endiselt sellel seisukohal, et need valikud, mis sellel hetkel, kui mina olin valitsuse liige, tehti, ei olnud proportsionaalsed. Eriti, mis puudutas laste vaktsineerimist, eriti, mis puudutas seda, kas inimesed saavad testi alusel, kui nad ei ole haiged, osaleda erinevatel üritustel või mitte. See survestamine ja isiku enda valikuvabaduse mitte
aktsepteerimine ei olnud minu jaoks õige.

Aga siin see ei ole kuidagi seotud Jüri Ratasega. Tema ei olnud tollel hetkel valitsuse liige ja neid otsuseid ei teinud ja ta mitte kunagi ei ole mind survestanud mingeid otsuseid tegema. See, et ma tagasi astusin, oli puhtalt minu enda otsus ja siin keegi mulle mingit survet küll erakonna sees ei avaldanud. Pigem see olukord kujunes selliseks, kus ma tundsin, et mina ei saa valitsuse liikmena jätkata, kui mul ei ole võimalik tutvuda kogu informatsiooniga, millised on Eesti lepingud, millised on võetud kohustused ja mille alusel inimestele selliseid survemeetodeid rakendatakse.

Kas erakonnas see lõhe, kus ühel pool on Mihhail Kõlvarti leer ja teisel pool Tanel Kiige ja Jüri Ratase leer, on hakanud pisutki kaduma? Kuidas erakond on praegu liikunud ühtsuse suunas ja kas sellega on vaja veel kõvasti tööd teha?

Positiivseid märke muidugi on, aga ma arvan, et see on natukene pikem protsess, sest kui me vaatame seda, kui emotsionaalne ja kui võib-olla kõrvalt vaadates ka huvitav oli see erakonna kongressieelne aeg, kus mõlemad kandidaadid siis oma seisukohti esitlesid ja kuidas kujunesid need toetajate meeskonnad, siis ega need emotsioonid ju siis päris nii kiiresti ka nüüd ei kao, et nädalaga on kõik maas.

Eks see nõuab tööd. See on ka minu jaoks kindlasti väljakutse, et need inimesed, kes ei saavutanud enda eesmärki, kuidas nemad uuesti erakonna igapäevasesse ellu tagasi tuua niimoodi, et need emotsioonid jääksid selja taha ja me saaksime ühtse meeskonnana edasi liikuda. Kõik valituks osutunud meeskonnaliikmed kindlasti selle nimel tööd teevad. See on ka uue esimehe jaoks prioriteet, et erakond saaks ühtsena tugevamana edasi minna.

Me teame, et tänaseks on ka neid inimesi, kes on erakonnast lahkunud pärast seda kongressi. Aga me ju mõistame, et see oli miski, mida oli ka oodata. See on alati niimoodi olnud. Oli siis, kui Jüri Ratas valiti esimeheks ja ka nüüd. Aga loodetavasti see protsess on hetkeline ja me suudame väga kiiresti taastada sellise tavalise rütmi, nii lahkumiste kui liitumiste osas.

Kuidas teie oleksite reageerinud, kui Tanel Kiik oleks valitud esimeheks?

Ma oleks talle jõudu soovinud ja loomulikult teinud kõik selleks, et erakond saaks ühtse ja tugevana edasi liikuda.

Oleksite jäänud erakonda edasi?

Jaa, ikka.

Kas te praegu oskate mulle öelda, kui palju on neid erakonnast lahkujaid tänase seisuga ja ka liitujaid?

Hetkel ei oska. Ma ise ka ootan tänaseid andmeid. Nüüd nädalavahetus oli vahel, büroo sellega tegeleb. Õhtul (intervjuu salvestati esmaspäeva ennelõunal - toim.) meil on juhatus ja siis me saame sellele otsa vaadata. Liitujate osa muidugi ei ole nii suur, kui on lahkujate osakaal. Aga nagu ma ütlesin, siis ma loodan, et see rahuneb väga kiiresti ja stabiliseerub tavapärasesse rütmi, nagu ta on olnud ka varasemalt.

(Umbes kuu ajaga on erakonnast välja astunud 73 liiget, uusi liikmeid on lisandunud 11, täpsustas erakonna pressiesindaja - toim.)

Kas koos Jaanus Karilaiuga on esitanud veel mõni tuntum, prominentsem erakonna liige juba lahkumisavalduse?

Meediast võisime ju lugeda, et ka Antti Leigri, kes on Hiiumaa osakonna juht olnud, lahkus erakonnast. Mul on väga kahju, et Antti selle otsuse tegi, ilma et ta oleks andnud Mihhail Kõlvarti meeskonnale võimaluse oma edasisi ideid erakonna edasiviimisel selgitada, koostöömomente otsida. Kui inimene äriregistri kaudu lahkub, siis kahjuks erakonnal ei ole väga palju võimalik seal arutelu tõstatada. Kui tehakse avaldus büroosse, siis me saame inimesega rääkida.

Aga ka Tanel Kiige puhul me näeme, et saab erakonnast lahkuda ja saab tagasi tulla. Võib-olla kui need emotsioonid siin raugevad, siis me näeme ka seda,
et mõned inimesed võib-olla, kes on tänaseks äriregistri kaudu lahkunud, soovivad uuesti erakonnaga liituda.

Jaanus Karilaid on öelnud, et Mihhail Kõlvarti varasem tegevus näitab, et ta ei lähtu Eesti parimatest huvidest ning eesti keele ning laiemalt eestluse kui kultuuri ja väärtusruumi kindlustamine ei kuulu Kõlvarti eesmärkide hulka. Mis te selle kohta ütlete?

Kõigepealt tuleb öelda seda, et nii Jaanus Karilaid kui ka Mihhail Kõlvart on olnud erakonna juhatuses aseesimehed, koos teinud neid otsuseid ja seda erakonda juhtinud. Tegelikult on see kummastav, kuidas selle nii-öelda erakonnasisese valimiskampaania käigus selliseid momente hakatakse välja tooma, kus eelnevalt on ühe meeskonnana tegutsetud, koosolekud on ühe laua taga olnud, neid valikuid on koos tehtud, et millised on prioriteedid, milliseid mitte.

Jaanus Karilaid fraktsiooni juhina ju mängis väga suurt rolli selles, millised on erakonna poliitilised valikud, milliseid sõnumeid edastatakse. Siinkohal Mihhail Kõlvart on olnud Keskerakonna Tallinna linnapea, ta ei ole olnud ju keegi kuskilt kõrvalt, ta on olnud Jüri Ratase juhatuses aseesimees kogu aeg ühe laua taga. Siin tuleb seda tausta tajuda. Niimoodi üheselt ei saa. Kindlasti ei ole Mihhail Kõlvart ajanud mingit oma poliitikat, vaid see on olnud Keskerakonna poliitika, mida me kõik koos oleme teinud. Ja siit nüüd mingeid detaile või momente välja kiskuda, ma arvan, et see ei ole päris see, mida peaks praegu tegema.

Et intervjuu kokku võtta, tuleme korra alguse juurde tagasi. Mis on ikkagi kõige kriitilisem ülesanne, millega te nüüd peasekretärina tegelema hakkate?

Kummastav on see, et nii palju, kui ma neid intervjuusid olen andnud, siis kõik räägivad mingist tohutust keerulisest olukorrast ja kriitilisest momendist ja asjadest. Võtame positiivselt. Mina näen, et see peasekretäri töö on ka väga positiivne. Just see, et ma saan piirkondadega suhelda, inimestega erakonna sees suhelda, nende mõtteid kuulata ja see mulle väga meeldib.

See kõik on väga tore, aga kui me vaatame erakonna toetusnumbreid, siis ikkagi selle kallal on ju vaja tõsiselt tööd teha. Eelmise nädala Norstati küsitluse järgi oli Keskerakonna reiting 17,2 protsenti. Turu-uuringute küsitlus näitas Keskerakonna septembrikuiseks toetuseks 18 protsenti.

Aga see tulebki läbi selle. See tulebki läbi selle, et tuleb panustada eelkõige meie inimeste peale, meie piirkondade peale. See, et inimesed piirkondades saaksid aktiivselt osaleda, nad saaksid oma sõnumit edastada, et sõnum jõuaks erakonna juhtkonnani, fraktsioonini. Ja see on selline pikem protsess. See ei ole niimoodi, et nüüd kuu ajaga kustutan mingit tulekahju kuskil ja ma arvan, et pigem on kõige tähtsam ikkagi see, et me seame prioriteediks oma erakonna inimesed – need, kes ennekõike usuvad sellesse erakonda, sellesse ideesse,
miks see erakond üldse olemas on ja siis saame sealt edasi minna, seda laiendada. Ja kui siin on asjad paigas, siis see sõnum ka ühiskonda on kindlasti selgem. Ja kui me ise teame, mida me teeme, mille nimel me teeme, siis on ju loogiline, et meil on ka neid, kes liituvad ja meid toetavad.

Aga ikkagi, mis on see esimene asi, esimesed ülesanded, millega te tegelema hakkate nüüd värskelt?

Ma kõigepealt elan rahulikult sisse ja proovin tunnetada seda meeskonnavaimu,
mis meil seal büroos olemas on. Ma kindlasti ei lenda kellelegi nüüd peale tohutult mingite teemadega. Võtame seda asja rahulikult ja ma arvan, et kui inimesed tunnevad ennast kindlalt ja positiivselt, siis on ka need positiivsed protsessid palju kiiremad tulema. Ma ei jaga seda positsiooni, et nüüd peaks rööprähklema hakkama kohe, pigem rahulikult ja tasakaalukalt, ja siis on tulemus palju kindlam.

Meedias on selline tore ütlemine, et hea saade teeb ennast ise. Kui erakonnas on asjad korras, siis kas võib sedasama ütlust kasutada ka erakonna kohta, et hea erakond teeb end ise?

Absoluutselt. Ma olen selles täiesti kindel.