Läti seim andis hiljuti vähemalt 10 000 Lätis elavale Vene kodanikule keeleeksami tegemiseks kaks aastat ajapikendust. Läti meedia andmeil saab umbes 3600 alaliselt Lätis elavat Vene kodanikku sel nädalal kirja, et neil tuleb 90 päeva jooksul riigist lahkuda.

Spolitis selgitas "Välisilmas", et osad Vene kodanikud, kes peaks Läti alalist elamisluba nõudma, liiguvad vabalt Schengeni riikide vahel ja siseministeerium on püüdnud nendeni jõuda.

"Nii et praeguseks see 3600 tähendab seda, et neile saadetakse Läti migratsiooniametist kutse ilmuda eksamile. Kui nad ei vasta kutsele, siis neid hakatakse välja saatma. Siin loodetakse, et paljud ilmuvad kohale ja kui ei ilmu, siis nad lihtsalt kaotavad elamisloa, olles kas Saksamaal või mõnes teises Euroopa Liidu riigis," rääkis politoloog.

Spolitis ütles, et riik püüab luua Vene kogukonnas mingit korda. "Sest juhul, kui tal ei ole elamisluba, ta ei saa arstiabile ligi, ei saa oma pangakaarte enam kasutada jne. Sellega üritatakse vähemalt kontakti saada," rääkis ta.

Tema sõnul ei ole veel teada, kuidas täpselt hakkab eksamit mitte tegevate Vene kodanike riigist välja saatmine käima.

"Kui rääkida, kuidas neid hakatakse välja saatma, siis on küll paar arutelusaadet olnud, kus siseministeeriumi ja politsei ametnikud koos piirivalvega on öelnud, et jah, inimesed on valmis ka selleks, et nad ei oska seda eksamit ära teha ja nad on valmis ka Venemaale välja rändama," ütles Spolitis.

Riigikeele õpetamisega on Läti Spolitise sõnul Eestist ees. Keelereform algas sealsetes koolides 2019. aastal ning käesoleva aasta septembrist on kõik Läti rahvusvähemuskoolid läinud üle läti keelele.

Ta märkis, et kui suuremas osas läheb keelereform hästi, siis on siiski veel koole, kus on probleeme.