Valitsus jõudis riigieelarves kokkuleppele
Peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeval pärast kella 18 ajakirjanikele, et riigieelarve kokkulepe on koos. 2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis valitsus on juba kehtestanud, mootorsõidukimaks lükkub aasta edasi, ütles valitsusjuht. Kärpeid hariduses ei tule.
Kokkulepe sündis nii riigieelarvestrateegia kui ka 2024. aasta riigieelarve osas.
"Oleme suures pildis saanud kokkuleppele. Kõige olulisem sõnum on, et
2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis me oleme juba kehtestanud. Mootorsõidukimaks lükkub 2025. aastasse. Mul oli kohtumine pangajuhtidega, pangamaksu ei tule, pangad on nõus ühiskonda solidaarselt panustama. Sellega saame pankadele kolmeks aastaks maksurahu," sõnas Kallas.
2025. aastast tuleb Kallase sõnul ka magustatud jookide maks.
"Oleme leidnud eri kokkuhoiukohti. See on keeruline, see tähendab seda, et meil on vaja 2025. aastal leida uusi tuluallikaid. Need valdkonnad, milleks on raha vaja on julgeolek - eestikeelne haridus, elanikkonnakaitse, küberjulgeolek -, siis on mõte, et uus tuluallikas oleks laiapindne," lisas peaminister.
"Võtame aja, et maksuideed läbi arutada ja jõuda. Oleme neljaks aastaks ette näinud nulleelarve. Alustame kolmest ministeeriumist, kus on suured eelarved, ja püüame toetusi muuta vajaduspõhiseks, aga see nõuab kogu pildi ümber vaatamist," sõnas Kallas.
"2024. aasta pilt on koos. Ma ei taha öelda konkreetseid numbreid, sest rahandusministeerium veel arvutab neid, aga oleme suutnud teha palju, et Eesti maksukoormus alaneb ja sellega koos ka intressimakse," lisas Kallas.
Valitsus tahab Kallase sõnul 2025. aastal kärpida 150 miljonit kolme ministeeriumi peale ning selleks on tehtud eraldi tühi rida.
"Teeme selle tabeli korda ja siis läheme avalikuks. Tabel valmib lähipäevil, peame selle kinnitama ja riigikogule saatma järgmise nädala alguses," ütles Kallas 2024. aasta eelarve eelnõu kohta.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et pankades tehakse kahe aasta jooksul sammud, kuidas läbi riigieelarve majandusse panustada. "Õiglusepunkt on sellega saavutatud, kuigi SDE nägi oluliselt suuremaid summasid, kuid tähtis on põhimõte," sõnas Läänemets.
Kallas ütles, et pangad võtavad tulevatel aastatel rohkem dividende välja, millest nad maksavad tulumaksu riigieelarvesse. "Kahe aasta peale see panus on 120 miljonit, see on lisaks sellele, mis oli prognoositud," sõnas Kallas.
"Eesti 200-le on tähtis haridus, ja hea meel on tõdeda, et hariduses kärpeid ei tule. Kõige parem majanduspoliitika ongi hariduspoliitika," ütles Marek Reinaas (Eesti 200). Ta lisas, et järgmise aasta eelarves on investeeringuteks kokku 1,7 miljardit eurot, millest 1,2 on välisvahenditest ja 500 miljonit on Eesti riigieelarve raha.
Valitsus jättis 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühja eelarverea, mille eeldatav summa on 400 miljonit eurot. "Juuliks me lahendusega välja tuleme [kuidas seda rida täita]. Debattideks on aega pool aastat. See baas peaks olema võimalikult lai, sest kui räägime julgeolekust, siis see puudutab kõiki," sõnas Kallas.
Õpetajate palk ainsana tõuseb
Läänemets ütles, et avaliku sektori palgafondi ei külmutata neljaks aastaks. "Me kõik saame aru, et järgnevatel aastatel on väga keeruline neid palgatõuse teha, selle nimel, et oleks võimalik teha, me pingutame. Kui uusi makse, seda laiapindse riigikaitse maksu ka ei teeks, siis ei oleks võimalik neid palgatõuse ka teha, tänu neile maksudele on võimalik seda teha," ütles Läänemets.
"Järgmiseks aastaks on avaliku sektori palgafond aga külmutatud, välja arvatud õpetajate palk, mis tõuseb," lisas Läänemets.
"Kahjuks päästjatel ja politseinikel järgmisel aastal palgatõusu ei ole. Küll aga ma loodan, et me saame pärast need palgatõusud teha, see oleks õiglane ja minu hinnangul väga vajalik. Mis puudutab võimalikke kokkuhoiukohti ja riigieelarves kokkuhoiukohtade otsimist, mis oleks tähendanud mõne komando kinnipanemist või politseinike koondamist, siis õnneks me saime sellise kokkuleppe, et seda ei tule," rääkis Läänemets.
Küll aga tuleb Läänemetsa sõnul varasematel aastatel tehtud kärbete tõttu tõenäoliselt üks komando Eestis kinni panna.
Teisipäeva õhtul "Esimeses stuudios" ütles Läänemets, et kuigi järgmisel aastal päästjate ja politseinike palgatõusu ei tule, siis 2025. aastal peab nende palk uue maksutõusu arvelt kasvama.
Pensionäride tulumaksuvabastus tõuseb järgmisel aastal 776 euroni. Seejärel see kasv külmutatakse.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne Kaamera"