Eesti Pank eelarvereeglite kiirkorras muutmist ei toeta
Valitsus soovib loobuda Eesti karmimatest eelarvereeglitest ja asendada need Euroopa Liidu lõdvemate reeglitega, nii saab jätkata rohkem kulutamist ning ka rohkem laenu võtta. Eesti Pank plaani heaks ei kiida.
Viimased kuus aastat on Eesti riigieelarve olnud miinuses ehk oleme kulutanud rohkem kui riigile raha sisse tuli.
Rahandusministeeriumi suveprognoos näitab, et järgneval neljal aastal defitsiit süveneb. 2027. aastaks kasvab eelarvemiinus nii suureks, et moodustab üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See läheb vastuollu Euroopa Liidu reegliga, mille järgi peab miinus jääma alla kolme protsendi SKT-st.
Riigieelarveseaduse järgi tuleb igal aastal liikuda eelarve tasakaalule lähemale poole protsendi võrra. Koroonakriisi aastatel see nõue ei kehtinud. Praeguse reegli järgi peaks eelarve minema plusspoolele 2026. aastaks, kuid see tähendaks ka pooleteise miljardi euro suuruse augu täitmist.
Kui aga seadust muuta, nagu plaanib valitsus, ja rakenduvad Euroopa Liidu lõdvemad reeglid, võib eelarve jääda ka püsivalt miinusesse.
Selleks, et puudujääk katta, tuleb muidugi rohkem laenu võtta. Nelja aasta peale kokku kuni kaks miljardit eurot.
"Tundub, et eesmärk on ikkagi leevendada neid nõudeid ehk siis anda vabamad käed valitsusele teha suuremat puudujääki ja võib-olla siis ei peaks ka nii rangelt jälgima seda, et halbadel aegadel annaks rohkem hoogu majandusele ja parematel aegadel säästaks," kommenteeris Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Praegu toimuvad Euroopa Liidus arutelud uute eelarvenõuete üle ning pole veel selge, milliseks need kujunevad. Seega Eesti Pank eelarvereeglite kiirkorras muutmist ei toeta.
"Sellistel konjunktuursetel põhjustel reeglite muutmine sellepärast, et me ei suuda reegleid täita, ma arvan, ei ole kunagi hea praktika. Tõsi on see, et võib-olla on eelarvereeglites praegu kohti, mida tõesti võib-olla ei ole põhjust agaralt täitma tormata, nagu näiteks möödunud aegadel kuhjunud parandusklauslid. Aga ma arvan, et võiksime rahulikult läbi analüüsida, oodata ära, millised on Euroopa Liidu ettepanekud uute reeglite osas ja siis kaalub ka seda, et millised oleks Eestile sobilikud lahendused," ütles Kaasik.
Riigieelarvet tasakaalus hoidnud endised peaministrid Mart Laar ja Andrus Ansip kritiseerivad reeglite lõdvendamist.
Riigieelarvereeglite lõdvendamise seadusemuudatuse kooskõlastuseks on ministeeriumidel aega kaks päeva.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"