Valitsus plaanib muuta riigieelarve baasseadust. Võrklaeva sõnul ei ole see lihtsama vastupanu teed minek, vaid jätkuvalt jääb eesmärk riigieelarve miinusest välja tuua. Tema kinnitusel liigub valitsus eelarvetasakaalu poole.

Järgmise aasta eelarvdefitsiit on Võrklaeva sõnul 2,8 protsenti SKT-st.

"Nominaalset positsiooni me parandame 3,5 protsendilt, mis on selle aasta prognoos, 2,8 protsendile ehk me parandame, me hakkame minema eelarvetasakaalu poole. See on meie suund, see saab olema pikk ja raske tee," rääkis minister.

Võrklaev rääkis, et kui kevadel oli Eesti laenukoormus 33 protsenti SKT-st, siis tänu valitsuse vahepealsetele otsustele on see vähenenud 30 protsendile. Tema sõnul vähendab valitsus Eesti laenukoormust edasi.

"Nüüd me jõuame umbes 23-24 protsendini ehk me oluliselt pidurdame laenu juurdevõtmist. See tähendab meile vähem laenu, vähem intresse," ütles ta.

Ta tõdes, et laenu peab valitsus siiki juurde võtma. "Laenu kahjuks me peame jätkuvalt võtma, aga nagu ma ütlesin, laenukoormus väheneb oluliselt selle eelarvestrateegia perioodi jooksul. Aga me oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus suurt osa laenu me võtame tegelikult ka püsikulude katteks ja see trend tuleb lõpetada. See on see tee, kuhu me liigume," ütles ta.

"Kui laenukoormus oleks meil olnud 2027. aastal suveprognoosi järgi 30 protsendi juures, siis me toome selle 23-24 protsendi juurde. See on väga suur samm," rääkis ta.

"Kuidas seda teha? See tähendabki, et me peame otsima kokkuhoiukohti. Nädalavahetusel nägime, kokkuhoiukohad on seal, kus on väga keerulised otsused, kui valulik see debatt juba ühiskonnas oli. Ja teisalt peame tegema maksumuudatusi. Aga me peame seda tegema nii, et selle nelja aasta jooksul ühiskond jääks terveks ehk et me hoiame kokku ja see saab olema päris raske ja valus. Ja omakorda maksumuudatused tuleb teha, sest meil on vaja investeerida ka rohkem laiapindsesse julgeolekusse," lisas rahandusminister.