Neeme Väli lahkus Keskerakonnast uusi juhte teravalt süüdistades

Kindralmajor (reservis) Neeme Väli põhjendas Keskerakonnast lahkumist erakonna uue juhi Mihhail Kõlvarti tausta ja sellega, kuhu suunas Kõlvart koos oma toetajatega on hakanud erakonda tüürima.
"Head sõbrad, ma ei pea võimalikuks jätkata erakonnas, mille esimehe tegevust seostab kapo 2011. aasta aastaraamat Venemaa mõjutustegevusega. Tema lähiringi poolt eelmisel nädalal tehtud avaldused annavad piisavalt aimu, kuhu erakonda suunatakse ja missugune saab olema selle kuvand. Agressorriigi kodanike ees vabandamine ning eestikeelsele haridusele üleminekule vastutöötamine on vastuolus mulle oluliste väärtuste ja põhimõtetega," teatas Väli.
Ta tänas eraldi ka neid keskerakondlasi, kellega ta koostööd tegi ja ka neid, kellega tegi koostööd erakonna esimehe valimistel Tanel Kiige meeskonnas.
Neeme Väli astus Keskerakonna liikmeks 2. aprillil 2022 ja oli valimiskampaania ajal üks Keskerakonna peamisi eestkõnelejaid julgeolekupoliitika teemadel.
Läänemaal Nõval elav Väli kandideeris riigikogu valimistel Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ehk viiendas valimisringkonnas. Ta sai ainult 159 häält ja valituks ei osutunud.
Keskerakonnast on pärast Mihhail Kõlvarti võidu ja Tanel Kiige kaotusega lõppenud esimehe valimisi lahkunud rida inimesi, kellest tuntuim on erakonna endine aseesimees Jaanus Karilaid. Lahkujate seas on ka Keskerakonna Hiiumaa piirkonda juhtinud Antti Leigri, lühikest aega erakonda juhtinud Andra Veidemann, endine Tartu maavanem ja regionaalminister Jaan Õunapuu jt.
Mida kirjutati kapo aastaraamatus 2011 Kõlvarti kohta?

"Pärast riigikogu valimisi Yana Toomi asemel Tallinna abilinnapeaks saanud Mihhail Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, lisades senisele avalikule tegevusele varjatud vastutegevuse. M. Kõlvarti eesmärgiks oli seejuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu. 1. septembril 2011 algatas ta valgete lintide kandmise kampaania, linte jagasid äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmed nii Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades. Valge lindi kandmine pidi näitama vastuseisu eestikeelsele õppele, kuid seegi ei leidnud laialdast toetust ega mõistmist. Hoopis tuntumaks sai valge lint venelaste seas 2011. a lõpus Venemaa valimispettuste vastase võitluse sümbolina.
Olles 2011 sügisel võtnud MTÜ Vene Kool Eestis enda kontrolli alla, korraldas M. Kõlvart selle nime alt kampaania allkirjade kogumiseks venekeelsete koolide toetuseks. Kuigi kampaaniast loodeti samasugust edu nagu 2011. a novembris Lätis vene keele toetuseks kogutud üle 180 000 allkirja, jäi tulemus mitukümmend korda kesisemaks. Tulemust ei toonud ka kampaania silmatorkav kajastamine Tallinna linnavalitsuse ajalehes Stolitsa (Pealinn) ning venekeelses telekanalis PBK.
2011. a oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris M. Kõlvart äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmete abiga Tallinnas mitu meeleavaldust õppekeele muudatuste vastu. Meeleavaldustele kaasati äärmuslaste kaudu mitukümmend koolinoort, kuid tooni andma jäid üritustel siiski kaitsepolitseile juba aastaid tuntud isikud. Sihtrühm – gümnaasiumiõpilased ja nende vanemad –, keda õppekeel otseselt puudutab, jäi meeleavaldustel vähemusse.
Sama moodi osalesid detsembris Tallinna Linnavalitsuse (täpsemalt M. Kõlvarti) poolt MTÜ Vene Kool Eestis (täpsemalt M. Kõlvarti) palvel korraldatud "üleriigilisel lastevanemate koosolekul" peamiselt vanemad inimesed, sh mitmed tuntud Kremli-meelsed äärmuslased."
Pärast kapo aastaraamatu ilmumist teatas Mihhail Kõlvart, et seal kirjutatuga on riivatud tema inimõigusi ja et ta pöördub kohtusse. Kõlvarti sõnul on olemas pretsedent, kui aastaraamatus mainitud inimene sai võidu kapo üle.
"Minu nime mainimine kapo aastaraamatus kahjustas minu mainet ja riivas minu inimõigusi," teatas Kõlvart aprillis 2012.
Kuid riigikohus ei võtnud (2015) Kõlvarti kassatsiooni aastaraamatus avaldatud info kohta menetlusse ja nii jõustus ringkonna lahend, mille kohaselt abilinnapea nime avaldamine kapo aastaraamatus oli seaduslik.
Kaitsepolitseid esindasid kohtuprotsessis vandeadvokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter.
Kapo 2011. aastaraamat on veebis kättesaadav siin.

Neeme Väli (58)
Kindralmajor reservis Neeme Väli oli aastatel 2008-2011 Kaitseväe peastaabi ülem, pärast mida jätkus ta teenistus Brüsselis Eesti esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
2012. aastast 2016. aasta lõpuni teenis Väli NATO peakorteris NATO Rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitjana. Aastal 2017 nõustas ta NATO strateegilisi ülemaid sõjalise struktuuri reformi osas ning 2018. aastal peasekretär Jens Stoltenbergi NATO peakorteri reformimisel.
Väli on Kaitseliidu üks taastajatest. Kindralmajor Väli on muu hulgas autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ja Kaitseliidu II ja III klassi Valgeristiga.
Toimetaja: Urmet Kook