Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas ütles, et Reformierakond plaanib järgmisel nädalal hakata arutama, kuidas võiks leida 2025. aastaks praegu riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud tühja 400 miljoni euro ulatuses maksutulu. "Meil on rahanduse töörühm, kes ka nuputab," ütles Kaja Kallas.

Milline võiks Kallase eelistus olla, ei osanud ta praegu öelda. "Ei kujuta ette praegu. Minu hinnangul peaks see olema maks, mis võimalikult laia baasiga on. Kui me räägime laiapindsest julgeolekust, mille jaoks meil neid kulutusi vaja on, siis see tegelikult puudutab kõiki," rääkis Kaja Kallas.

Küsimusele, kas see laiapõhjaline maks võiks Kaja Kallase eelistuses olla sotsiaalmaks, käibemaks või tulumaks, eelistas peaminister käibemaksu. "No käibemaks, samas stiilis, aga arutame seda. Kõik saavad anda oma panuse sinna," rääkis Kaja Kallas.

Eesti 200 aseesimees ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et nende hinnangul ei tohiks kindlasti tõsta tööjõumakse ega tarbimismakse. "Prioriteetne on ikkagi rääkida varamaksudest, sest varamaksud on need, mis selles majanduslikus kontekstis meile kõige vähem haiget teevad. Eesti 200 huvi on, et me alustame varamaksude debatist," rääkis Kristina Kallas.

Sotsiaaldemokraatide esimees ja siseminister Lauri Läänemets ütles, et nende hinnangul tuleks maksustada rikkamaid. "Ärme maksusta vaesust, siis tekivad uued probleemid. Tavaliselt sotsiaalprobleemid, kuhu me hakkame riigieelarvest raha jälle juurde panema," rääkis Läänemets.

"Maksustame jõukust, rikkust – ehk siis astmelise tulumaksu loogika, ja teiseks, lisaks inimesele peaks ettevõtted ka maksudega panustama ja ma arvan, et Eesti majandus ja ettevõtted on tegelikult sellel tasemel, et mõneprotsendilise maksupanuse nad suudavad anda. Kui maksusüsteemi muuta, on võib-olla ka väikeseid või kasvufaasis ettevõtteid, kellele ei pea seda kehtestama," märkis Läänemets.

Rahandusminister Mart Võrklaev helistas peale uudise ilmumist ja ütles, et tema hinnangul vääriks kaalumist ka vara- ja keskkonnapõhine maksustamine. Võrklaeva vaates võiks Eestis maksustada suuremaid ärihooneid vastavalt nende energiaklassile ja CO2 heitele.

Valitsus on 2025. aasta riigieelarve strateegias ette näinud 150 miljoni ulatuses veel sisustamata kärpeid ja 400 miljoni euro ulatuses maksutõuse, milles ei ole suudetud valitsuses kokku leppida. Peaminister on olukorda põhjendanud sooviga avada laiem maksudebatt ja huvilistel lasta olukorras osaleda.

400 miljonit eurot on umbes üks protsenti Eesti tuleva aasta SKP-st. 400 miljonit eurot aastast maksutulu tähendaks umbes 40 eurot kuus lisamakse iga Eestis elava tööealise inimese kohta ehk ligi 480 eurot aastas.

Käibemaks on oma olemuselt regressiivne maks ehk siis vaesemad leibkonnad maksavad oma sissetulekust suurema osa käibemaksuks kui rikkamad leibkonnad.

Varamaksud, astmeline tulumaks ja ettevõtete maksustamine löövad tugevamalt rikkamaid leibkondi, sest vaesematel kipub olema vähem vara ja neil on väiksemad sissetulekud.