"Paraku mis sai kõige rohkem tähelepanu sellel nädalal, on Poola ja Ukraina vahel lahvatanud pinged. Lääne meedia ka kiirustas esitama Poola peaministri sõnavõttu Ukrainale antava abi kohta justkui selget signaali, et Poola nüüd lõpetab relvaabi andmise, mis tegelikult ei ole tõsi. Aga selge on see, et saime meeldetuletuse, et erinevate lääneriikide sisepoliitika võib mõjutada Ukrainale antavat toetust," rääkis Raik.

Raik meenutas, et Poolas on kolme nädala pärast tulemas valimised ja valitsuserakond on keerulises olukorras ning proovib näidata, et seisab Poola põllumeeste huvide eest.

New Yorgis ÜRO peaassambleel ja Washingtonis toimus arvukalt kohtumisi, millel kombati Ukrainat toetava koalitsiooni tugevusi. Ukraina pole toetust kunagi saanud võtta iseenesest mõistetavalt, aga praegu on vastuoluline olukord, kus toetus Ukrainale on pidevalt kasvanud, Euroopa Liidu riigid toetavad Ukrainat rohkem kui USA, märkis Raik.

"Mulle tundub ka, et enamuse lääneriikide liidrid saavad aru sellest, et Ukraina vajab toetust pikaajaliselt, et see sõda ei lõppe niipea ja püütakse teha poliitilisi otsuseid nii Euroopa Liidus kui USA-s, mis kindlustaksid selle, et toetus jätkub järgnevatel aastatel, sõltumata sellest, milliseid sisepoliitilisi muutusi riikides võib olla," sõnas Raik.

Raiki sõnul on näha, et poliitilist arutelu peetakse igas suunas ja on ka hääli, mis leiavad, et Ukrainale antakse liiga palju toetust. "Avaliku arvamuse puhul ka see trend on natuke negatiivne praegu, just viimane eurobaromeetri uuring Euroopa Liidus näitas seda, et Euroopas valmisolek, soov Ukrainat toetada on mõnevõrra langenud. Ta on küll endiselt üsna kõrge, aga suund on paraku allapoole, väsimust on näha."

Sõnavahetus Poolaga on jätkud halva tunde ja näitab, et mingi mõra Poola ja Ukraina suhetesse tekkis, ka mõra lääne ühtsusesse. Raik märkis, et Poola jätkab Ukraina toetamist, ka seetõttu, et see on Poola enda julgeoleku huvides ning selle pärast muretseda ei tasu.

"See ei ole mingi heategevus, seda tehakse enda julgeoleku huvides, täpselt nii, nagu Balti riigid teevad seda enda julgeoleku huvides," rääkis Raik.

Raik märkis, et kui teistes riikides jääb aga mulje, et toetus ei ole enam nii tugev, võib see anda ettekäände mõnele teisele riigile rääkida sellest, et võib-olla ei peaks Ukrainat enam nii palju toetama.

USA suhtes märkis Raik, et ebakindlust selle osas, kuidas tuleva aasta presidendivalimised võivad mõjutada riigi toetust Ukrainale, kuid ta kaldub arvama, et Venemaa ja Putin loodavad sellele liiga palju.