"Meil oli kohtumine haridusministriga reedel ja esmaspäeva jooksul pidime Kallasega veel lisakonsultatsiooni tegema, peale seda, kui haridusminister on jõudnud ka rahandusministriga mõned üksikasjad täpsustada," sõnas Voltri ERR-ile esmaspäeval.

"Sellest lähtuvalt olen ma homme õhtuks kutsunud kokku EHL-i volikogu, mis koosneb kõigi meie liikmesliitude esimeestest, et arutada olukorda. Siis otsustame, millised on meie järgmised sammud: kas hakkame streiki ette valmistama ja kui, siis millises ajalises perspektiivis ja millised meie nõudmised siis saavad olema," sõnas Voltri.

Praeguse seisuga pakub riik õpetajatele 1,7-protsendilist palgatõusu, millega Voltri sõnul õpetajad rahul ei ole. Kui minister jääb selle summa juurde, minnakse Voltri sõnul riikliku lepitaja juurde streigtingimusi läbi rääkima.

"Sellisel juhul on mul vaja kohe minna riikliku lepitaja juurde, sest 1,7 protsenti on väga nadi pakkumine, mis ei ole suunatud Eesti hariduse jätkusuutlikkuse suurendamisele, pigem vastupidi, hävitamisele. Seda me ei saa lubada," sõnas Voltri.

Eelmisel nädalal teatas valitsus, et külmutab järgmiseks aastaks avaliku sektori palgafondi ning ainsana tõuseb palk õpetajatel, kelle palga alammäär tõuseb 1,7 protsenti. Haridusminister on varem teinud ettepaneku tõsta õpetajate palga alammäära kaheksa protsenti.

Täna on õpetaja palk 111 protsenti Eesti keskmisest. Järgmisel aastal see aga suhtarvuna Eesti keskmisest langeb, sest palgatõus ei ole nii suur kui Eesti keskmise palga tõus.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot.