See kordub igal aastal: lapsed lähevad kooli, lehed puudel omandavad sügisese värvi ja haridusvaldkonnas kütab kirgi õpetajate palga teema. Küsimuse all on, kas õpetaja palga alammäär jääb 2024. aasta riigieelarves samaks, tõuseb 1,77, 8 või 11 protsenti. Soovide ja võimaluste vahel on käärid ning arutelu õpetajate palga teemal jätkub riikliku lepitaja toel.

Argumendid õpetajate palga tõstmiseks on kaalukad. Kvaliteetse hariduse tagamiseks on meil vaja motiveeritud ja professionaalseid õpetajaid.

Loodetavasti aitaks kõrgem palk vähendada personali voolavust ja meelitada ametisse häid spetsialiste. Palk on üks võimalus õpetajate väärtustamiseks, kellel on ühiskonnas oluline roll meie tulevaste põlvkondade kujundamisel. Kõrgem palk aitaks meie õpetajatel investeerida enda professionaalsesse arengusse ja hoida oma töökoormus mõistlikes piirides.

Õpetajate palk peab tõusma, aga mitte palga alammäär. Kvaliteetse hariduse tagamiseks ei ole meil alternatiivi tippspetsialistidest õpetajate palga tõstmisele. Samal ajal ei ole iga koolis töötav õpetaja tippspetsialist.

Tippspetsialistiks ei saa lugeda näiteks neid 3344 õpetajat, kes töötasid õppeaastal 2021-2022 üldhariduskoolides ilma töötamiseks vajalikku kvalifikatsiooni omamata¹. Koolijuhtidel on õigus sõlmida kuni üheaastaseid töölepinguid inimestega, kes ei vasta põhikooli ja gümnaasiumiseaduses kirjeldatud nõuetele.

Viimase kümne õppeaastaga on üldhariduskoolide õpetajaskonnas kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal suurenenud kümnelt protsendilt 17 protsendini. Õpetajate alampalk kasvas samal ajal kõigil õpetajatel: viimasel kümnel aastal 1,4 korda kiiremini kui riigi keskmine palk ning kiiremini ka õpetajate endi keskmisest palgast².

Kui alampalk tõuseb enam kui õpetajate keskmine palk, kas sellest võib järeldada, et viimase kümne aasta õpetajate palgatõusude juures on ekspertsus järjest vähem väärtuslikuks muutunud?

Võib ka küsida, kas kvalifikatsiooni omandamine teeb inimesest automaatselt tippspetsialisti? Kui suur osa õppeaastal 2021-2022 üldhariduskoolides töötanud 13 757 nõuetele vastava kvalifikatsiooniga õpetajatest olid spetsialistid, kui suur osa head spetsialistid ja kui palju on meil tippspetsialistidest õpetajaid?

Riiklikul tasandil saame õpetajaid eristada koolis töötatud aja järgi, mis võib, aga ei pruugi olla korrelatsioonis ekspertsuse kasvuga. Tõendatud kvalifikatsiooni tõusu demonstreerib meisterõpetaja kutse omandamine, kuid sellise professionaalsuse tasemeni on meil kuulu poolest jõudnud väike arv õpetajatest. Kahjuks ei ole peetud oluliseks meisterõpetajate kohta käivaid andmeid kajastada hariduse infosüsteemi avalikus vaates Haridussilmas.

Küll on võimalik spetsialistil ja tippspetsialistil vahet teha kooli tasandil ja mitte ainult meisterõpetaja kutsetunnistuse alusel.

Kui küsisin tekstigeneraatorilt, millised on üldistatult tippspetsialisti tunnused, tõi kratt välja erialase ekspertiisi, pideva enesetäiendamise, head probleemilahenduse oskused, head suhtlemisoskused ja kohanemisvõime. Kõiki neid omadusi on võimalik õpetajatel endil teadlikult arendada, kooli juhtkonnal tagasisidestada ning palgasüsteemis arvesse võtta. Kui selleks on raha.

Kohalikud omavalitsused saavad haridus-ja teadusministeeriumilt üldhariduse ülalpidamiseks riigieelarvest toetust, sealhulgas on sihtotstarbeline toetus õpetajate tööjõukuludeks. Selle toetuse suurus sõltub õppijate arvuga seotud õpetaja ametikohtade arvust (üks õpetaja 15 õpilase kohta).

Iga valemi alusel määratud ametikoha jaoks annab riik haridustoetust õpetaja miinimumpalga ulatuses, lisades sellele veel 17,1 protsenti. Seda lisatud raha saab omavalitsus või kool kasutada vastavalt oma vajadustele. Näiteks võidakse proovida õpetajat suurema palgaga tööle meelitada, luua lisaks valemis mitte kajastuvaid õpetajate ametikohti (tehes näiteks väiksemaid klasse), maksta õpetajatele täiendavate tööülesannete eest lisatasu (näiteks klassijuhatamise eest) või siis diferentseerida kooli õpetajate töötasu vastavalt nende kvalifikatsiooni erinevustele.

Eesmärke, milleks seda lisanduvat 17,1 protsenti kasutada, on mitmeid ja paraku tuleb õpetajate alammäärast kõrgem töötasu sageli mitte läbi kõrgema kvalifikatsiooni, vaid läbi mahult suurema tööpanuse. Ernst & Youngi uuringust (2016) selgus, et suur osa õpetajaid töötavad üle normkoormuse³.

Õpetaja Jüri on on bakalaureuseõppe tudeng, kes õpib maateadust ja töötab samal ajal kolmel päeval nädalas põhikoolis õpetajana, kokkulepitud koormusega 35 tundi nädalas. Õpetaja Mari on õppinud 15 aastat tagasi geograafia õpetajaks ning omandas aasta tagasi töö kõrvalt kaasava hariduse magistrikraadi, et osata veel paremini erinevate vajadustega õppijaid toetada. Mari koormus on ametlikult samuti 35 tundi nädalas. Nii Jüri kui ka Mari töötasu on õpetajate palga miinimummäär 1749 eurot kuus.

Õpetajate palgasüsteem ei väärtusta kogemust ja ekspertsust. Millises valdkonnas veel saab ametis alustaja samaväärset palka aastatega endast tippspetsialisti kujundanud kolleegiga?

Arenguseire keskuse raport 8. septembrist 2023 tõdeb, et on õpetajate järelkasvu probleemist veel olulisemaks kujunenud kogenud õpetajate töölt lahkumine. Õppeaastal 2021-2022. lahkus töölt 30 protsenti 40–59-aastastest õpetajatest, kelle lahkumisega organisatsioonile tekkivat kahju koolile hinnatakse ühe õpetaja kohta vähemalt 10 000 eurole⁴.

Selle kahju ennetamiseks võiks igale tippspetsialistist õpetajale maksta senisest oluliselt kõrgemat palka. Selleks on vaja tõsta koolidele palga diferentseerimiseks antavat summat, mitte tõsta õpetajate palga alammäära.

PS Jüri on tegelikult tubli ja saab ülikoolis häid õpitulemusi. Tänu sellele saab ta 2023-2024. õppeaastal ka täiendavalt õpetajaks õppimise stipendiumi 400 eurot kuus ja teenib rohkem kui Mari. Jüri teenib enam ka oma lemmikõppejõust ülikoolis, doktorikraadiga lektorist Linda, kelle keskmine põhipalk kuus oli 2022. aastal 1980 eurot.

PPS Õpetajate palgatõusust rääkides tuleb otsa vaadata ka kohalike omavalitsuste juhtidele, kes on tegelikult suure osa meie üldhariduskoolide pidajad ja vastutavad oma hallatavate asutuste palgapoliitika ja vahendite eest.