Uuest aastast kaotab riik maakonnaliinidel tasuta ühistranspordi, millele mindi üle 2018. aasta teises pooles, kui peaminister oli Jüri Ratas ja majandusminister Kadri Simson.

Ratas ütles ERR-ile, et otsus tasuta ühistranspordi võimalus lõpetada on väga suur viga. Ta rõhutas sõna "võimalus", kuna otsustajaks on alati ühistranspordikeskus.

"Miks ta on suur viga - vaadates inimeste ostujõu vähenemist, hindade tõusu, siis on tasuta ühistransport oluline teenus inimeste liikumasaamiseks," selgitas ta.

Ratas tõi välja, et umbkaudse arvutuse põhjal hakkab inimene maksma päevas pileti eest kolm eurot - 1,5 hommikul ja 1,5 õhtul. See tähendab, et näiteks septembris, kus tööpäevi on 21, maksaks ta piletite eest kokku 63 eurot. Arvestades, et ühe kuu aastas inimene puhkab, siis 11 kuud tööl käies maksab ta ühistranspordi eest kokku umbes 700 eurot.

"Väikest palka teenivatele inimestele tähendab see praktiliselt ühe kuupalga maksmist piletina," tõdes endine valitsusjuht.

Lisaks on tema sõnul selge, et 1,5-eurostest piletitest saadav tulu ei paranda kvalitatiivselt liinivõrku, niisugust summat selleks kokku ei tule.

"Arvan, et tasuta ühistransport on olnud ka väga keskkonnasõbralik mõtteviis, et inimesed sõidaksid järjest rohkem ühistranspordiga," märkis Ratas.

Lubaduse tasuta ühistransport ära kaotada kirjutas praegune valitsus koalitsioonileppesse ja nüüdseks on regionaalminister Madis Kallase kinnitusel paika pandud, et 1. jaanuarist 2024 tuleb bussipileti eest inimestel ise maksma hakata.

Ehkki kõik üksikasjad ei ole enne novembrit veel paigas, hakkab 1,5 tundi kehtiv bussipilet praeguse plaani kohaselt maksma umbes 1,5 eurot ja kuupilet 20-25 eurot.

Tasust pääsevad eeldatavasti alla 20-aastased ja üle 63 aasta vanad inimesed, kuid ka vanusepiiride osas ei ole kokkulepped regionaalministri sõnul veel kivisse raiutud.