"Ja seda (kaitsekulude tõstmist - toim) propageerin ma ka NATO tasandil," ütles Kallas Balti julgeolekukonverentsi ajal antud intervjuus Saksa uudisteagentuurile DPA, mida omakorda refereerisid Saksa juhtivad väljaanded Zeit, Süddeutsche Zeitung, Handelsblatt jt.

"Vaadake 1988. aastat, mil kõik NATO liitlased kulutasid kaitsele üle kahe protsendi SKP-st. Miks? Sest nad pidasid ohtu tõsiseks. Aga praegu on oht veel suurem kui külma sõja ajal, sest sõda on Euroopas tagasi," ütles Kallas.

Kallas propageeris DPA teatel kirglikult ka Eestis kehtivat üldist kaitseväekohustust, mis on aluseks ka kaitseväe personali värbamisele. Kallas rääkis, et olukord Eestis erineb mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus ajateenistus ei ole populaarne.

"Siin on asjad vastupidi. Üha rohkem inimesi liitub vabatahtlikuna," rääkis Kallas ja tõi näiteks olukorrad, kus terved klassid tulid koos ajateenistusse. Kallas lisas, et ajateenistuse läbimine annab noortele palju selliseid oskusi, mida hilisemas elus läheb vaja.

"Sa õpid palju. Saad juurde enesekaitseoskusi ja kõike muud, mida elus vajad. Ja juhtimisoskusi," rääkis ta. "Noored naised ütlevad meestele, kes pole käinud kaitseväes, et te olete üldse õiged mehed. Me oleme teistest natuke erinevad."

Tallinnas arutatakse neil päevil Venemaa Ukraina rünnakule järgnenud regionaalset julgeolekuolukorda. Aruteludest võtab osa ka Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, kelle kolmapäeval toimuvast sõnavõtust oodatakse ülevaate andmist Saksamaa edasise julgeolekupoliitilise kursi kohta.