Pistorius kinnitas 4000 Bundeswehri sõduri toomist Leetu
Saksa kaitseminister Boris Pistorius kinnitas Tallinnas toimunud julgeolekukonverentsil, et Saksamaa toob alaliselt Leetu Bundeswehri brigaadi, mille suurus on 4000 sõdurit pluss nende pered.
ARD Tagesschau kirjutas, et Pistorius kinnitas NATO liitlastele Baltikumis Saksamaa sõjalist usaldusväärsust Venemaa heidutamisel.
"Saksamaa võtab vastutuse. Saksamaa võtab liidrirolli," ütles SPD poliitik Tallinnas. Samas kinnitas Pistorius ka Ukrainale pikaajalist toetust Vene rünnakute eest. "Me seisame nende kõrval nii kaua kui vaja," ütles ta.
Pistorius kinnitas plaane paigutada Leetu Bundeswehri brigaad. Kaitseministri sõnul peaksid üksikasjad selguma aasta lõpuks. Plaanide kohaselt paigutatakse Leetu alaliselt 4000 Bundeswehri meest ja naist, sealhulgas koos perede ja lastega.
"Me toome Saksa sõdurid Leetu niipea, kui vajalik infrastruktuur on paigas," ütles Pistorius, kes külastas kahe ja poole päeva jooksul nii Eestit kui ka Lätit.
Handelsblatt lisas, et Pistorius soovib 11. oktoobril teavitada kaitsekomisjoni liikmeid järgmistest sammudest. Brigaadi toomiseks (sh sõdurite perede) vajaliku taristu arendamise n-ö teekaart peaks olema paigas novembri lõpuks.
Pistorius rõhutas, et see on esimene kord, kui Saksamaa paigutab Bundeswehri väed alaliselt mõnda välisriiki. Samasuguseid plaane teevad ka kanadalased oma nn raamriigi ehk Lätiga. Britid on aga võtnud eestvedaja rolli Eesti relvajõudude toetamisel.
Saksa õhuvägi on alates 2004. aastast tegelenud õhuturbega, mida praegu võtavad üle hispaanlased. Neil on Ämaris kaheksa Eurofighterit, mis tõusevad vajadusel üles, kui on vaja näiteks saata NATO riikide õhuruumile lähenevaid Vene lennukeid.
Handelsblatt kirjutas, et Pistoriuse ja tema sõnumi tähtsust rõhutab see, et ta kohtub mitte ainult oma Läti ja Eesti kolleegidega, vaid ka mõlema riigi presidendiga. Pistorius osaleb ka iga-aastasel Balti kaitsekonverentsil, mis on lehe teatel võrreldav Müncheni julgeolekukonverentsiga.
Kui usaldusväärne partner Saksamaa lõpuks on, seda mõõdetakse ka tema enda kaitsekulutuste määraga. Kuigi Eesti ootab liitlastelt SKP-st kolme protsendi eraldamist kaitsekulutustele, jäi kaitseminister Hanno Pevkur diplomaatiliseks, sest Saksamaal on praegu raskusi isegi kahe protsendi eesmärgi saavutamisega.
Pistorius vastas, et on "väga optimistlik", et Saksamaa saavutab juba järgmisel aastal kahe protsendi eesmärgi ja säilitab selle mitme aasta keskmisena kuni neli aastat. Aga selge on see, et pikemas perspektiivis tuleb seada suuremad eesmärgid ja pühenduda "kaks protsenti pluss x", sõnas Saksa kaitseminister.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: ARD Tagesschau; Handelsblatt