Mõte peatuda rahvastikuteadusel tekkis ühelt healt endiselt kolleegilt laenatud Soome ajakirjast Ulkopolitiikka (Välispoliitika). Selles oli teemale pühendatud mitu kirjutist ja ajakiri võttis sisu kokku kaanel kirjaga "Hall tulevik". Hall selles mõttes, et vananev. Ja teema on päris hiljuti ka Eesti meedias põhjalikult üleval olnud.

Demograafiaga on seotud väga paljud nähtused, vaata et pea kõik meie elus. See puudutab majanduse arengut, elatustaset, rahvastiku liikumist ehk rännet ja tegelikult ka riiklikku julgeolekut.

Tõik, et maakera elanikkond muudkui kasvab, ei ole ilmselt kellelegi üllatus. Ja kasvutempo on vahepeal kasvanud. Kui aastal 1804. aastal oli meid miljard, siis teise miljardi täitumiseni kulus 126 aastat. Viiendast kuuenda miljardini kulus vaid 11 aastat, seitsmendani 12 ja mullu täitunud kaheksanda miljardini samuti 12 aastat. Õnneks kasv aeglustub ja üheksas miljard peaks täis saama 14 aasta pärast ja kümnendani, kui asi nii kaugele üldse läheb, sealt veel 21 aastat.

Elanikkonna kasvu aeglustumine on igati tervitatav, sest eks meid ole niigi juba liiga palju, oma reviiri kasvatamisega võtame muuhulgas ka teiste liikide eluruumi ära.

Kasvutempo on erinev, võtame näiteks kaks riiki. Aastal 1970 oli Soome ja Nigeri rahvaarv võrdselt 4,6 miljonit. Soomes on see nüüdseks kasvanud 5,5, Nigeris aga 25 miljonini ehk enam kui viiekordistunud. Ja sealt edasi sama tempoga, kuna Nigeris on maailma suurim sündimus, keskmiselt ligi seitse last ühe naise kohta.

Kui palju meid olla võiks? See sõltub soovitavast elatustasemest. Mullu avaldas rahvastiku juurdekasvu alarmistide koolkonna esindaja Paul Erlich koos nelja teise teadlasega kirjutise, mille kohaselt suudaks Maa jätkusuutlikult elatada kaks kuni neli miljardit inimest. Global Footprint Network seevastu väidab, et soomlaste elatustaseme tarbeks vajaks praegune Maa rahvastik nelja maakera. Kui piirduda Boliivia elatustasemega, siis oleks maakerasid vaja kaks, jamaikalaste tasemel saaksime hakkama ka praeguse ühega.

Kuid hea küll, see on elatustaseme kohta. Rahvastiku juurdekasvu kiirus on aga pidurdunud ka elanikkonna vananemise tõttu.

Inimkonnal on kord selline tava, et kõigepealt leitakse ravimid ja ravimeetodid, mis vähendavad suremust, samuti tehnoloogiad, mis suurendavad tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Ja alles siis, kui need saavutused on mõjuma hakanud, järgneb paljunemise aeglustumine.

Elanikkonna vananemine on nähtus, mis paneb paljusid teadlasi juba muretsema. Eks üks põhjus ole tööeas elanikkonna vähenemine. Kui on vähem maksumaksjaid, siis on vähem ka eelarvetulusid, mida sotsiaalhoolekandeks ja pensioniteks maksta. Pensioniea tõstmine ja sotsiaaleraldiste vähendamist poliitikud kerge käega ei tee. Nende tuleviku horisont on harilikult järgmised valimised ja see paneb otsustele oma pitseri. Reageeringuid maksutõusudele või uutele maksudele võime kasvõi Eesti meediast lugeda.

ÜRO andmeil peaks praegu olema 65 ja enam aastat vanu inimesi pisut alla kümne protsendi elanikkonnast. Aastaks 2050 ennustab ÜRO neid olevat 17 protsenti. Tagasi vaadates oli eelmise sajandi keskel neid penskareid vaid viis protsenti. Üle 80-aastaseid on aastaks 2050 ligi pool miljardit ehk kolm korda rohkem kui tunamullu.

Demograafiline niinimetatud üleminek viimase paarisaja aasta jooksul on toimunud enam-vähem sarnaselt kõikjal, kuid eri kiiruse ja eri tasemetega. Euroopa on hea näide protsessidest, mis on omased kõigile maadele, kuid Vana Maailm on lihtsalt arengutaseme tõttu teistest ees.

Praegusel sajandil ongi rahvastiku kasv keskendunud Aafrikasse, mis teeb veel pikalt ilma. Saharast lõuna poole jääv Must Manner on piirkond, kus asub 27 kiireima juurdekasvuga riiki 30-st.

Iseloomulik on seegi, et kiireim on juurdekasv madala elatustasemega riikides, mis kujutab omaette probleemi, kui mõtleme kasvõi rändele. Kui süüa ei ole, läheb inimene liikvele ja ikka rikkamate riikide suunas. Arenenud riikidest moodustab rahvastikutrendi osas erandi USA, kus vähenemist ette ei ole näha, samal ajal kui nii Euroopas kui ka Aasias on see juba käimasolev protsess. USA-le tähendab taoline areng, et ta jääb ka tulevikus juhtivaks jõuks ja räägitakse uuest, geriaatrilisest Ameerika rahust, Pax Americana Geriatricast.

Riikide julgeoleku ja sõdade aspektist ei pruugi vananemine halb olla. Eakad nimelt ei kipu sõdima. Noorte meeste liigne hulk, eriti tööpuuduse tingimustes, näiteks Gaza sektoris või mujal, on retsept radikaalide ja terroristide tekkeks ja sõdadeks. Elanikkonna vanuse mõju riigi sõjakusele on eranditega. Näiteks Venemaa olevat erand, seal rahvas vananeb ja väheneb ennustuste kohaselt aastaks 2045 139 miljonini, kuid riigi agressiivsus hoopis kasvab. Üldiselt loodetakse, et elanikkonna vananedes suurriikide vaheliste konfliktide väljavaade väheneb.

Selle kohta ongi kasutatud terminit "geriaatriline rahu". Kuigi jäävad muud riigid, kus vananemine aeglasem. Pluss religiooni mõju, kuna islamiriikide elanikkond kasvab endiselt ja on noorem. Reformatsiooni mitteläbinud õigeusk ja islam on need, mis jäävad endiselt agressiivseiks, mistõttu islamielanikkonna noorus ja juurdekasv on ohu allikas.

Majanduse osas on samuti mitmed teadlased vanurite liigse hulga süüdistamisele vastu. Eakatel inimestel arenenud riikides on harilikult kogunenud mingid säästud, mida nad kasutavad ja seega suunavad raha uuesti ringlusesse. Statistika kohaselt elavad jõukad inimesed kauem kui vaesemad ja ka töötavad üha rohkem kõrgema eani, ehk osa vanureid suudab end ise ülal pidada ja vajab vähem riigi hoolt.

Laste ning noorte osakaalu vähenedes vähenevad vajadused eraldisteks haridusele ja muule noorte jaoks mõeldud infrastruktuurile. Rusikareegli järgi olevat vananevate riikide heaolu üldiselt parem kui teistel. Vananev elanikkond ei vaja ka kiiret majanduskasvu, kui olemasolev tase võimaldab heaolul õitseda. Ehk siis "vanur toas, feng shui hea", ütlen ma oma pensionieale mõeldes.

Viited lugemishuvilistele

• State of World Population Report: UNFPA (drishtiias.com)
• Demography 2023 edition - Interactive publications - Eurostat (europa.eu)
• World Demographics 2023 (Population, Age, Sex, Trends) - Worldometer (worldometers.info)
• World Population Clock: 8.1 Billion People (LIVE, 2023) - Worldometer (worldometers.info)
• Population by Country (2023) - Worldometer (worldometers.info)
• Aging Is the Real Population Bomb (imf.org)
• Ikäkriisi leviää maailmalla | Ulkopolitiikka
• Väestönkasvu on afrikkalainen ilmiö | Ulkopolitiikka