Riigikontroll: huvirühmadel peab olema eelnõudega tutvumiseks rohkem aega
Riigikontrolli hinnangul ei tohi jätkuda olukord, kus huvirühmadele jäetakse seaduseelnõude kooskõlastamiseks vaid mõni päev aega. Riigikohtu hinnangul kahjustab kooskõlastamisega kiirustamine õigusloome kvaliteeti.
On hea tava, et seaduseelnõude väljatöötamiseks tehakse esmalt ring asjassepuutuvate asutuste ja huvigruppide vahel ning kogutakse nende arvamusi, et seadus saaks läbimõeldud ja terviklik. Viimasel ajal kohtab aga üha enam eelnõusid, mille kooskõlastusaeg jääb vahemikku nädal kuni üks päev, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigikontrolör Janar Holmi sõnul ei ole seetõttu juttu kaasamisest, selle asemel toimub vaid informeerimine.
"Kui ikkagi suurtele organisatsioonidele antakse väga põhimõttelised asjad kooskõlastamiseks üheks päevaks või kaheks päevaks, siis ma kardan, et rääkimata sellest, et nad ei jõua seda läbi lugeda, ei jõua nad ka kokku kutsuda neid oma otsustuskogusid, kes suudaks selles suhtes positsiooni võtta," kommenteeris Holm.
Näiteks saatis rahandusminister eelmisel nädalal kooskõlastamisele kõrgemate riigiteenistujate palkade seaduseelnõu. Aega arvamuse avaldamiseks anti reede pärastlõunast esmaspäeva lõunani. Riigikohus sai oma tagasiside küll esitatud, kuid seda kiirustades, mistõttu võib riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu hinnangul õigusloome kvaliteet kannatada.
"Kui ei uurita, mis ühel või teisel seadusemuudatusel, näiteks palgakärpel, laiemalt riigistruktuuridele on, siis need mõjud võivad valusalt haavata. Mitte nüüd ainult kohtunikke, vaid neid inimesi, kes õiguskaitset kohtutes ootavad," rääkis Pilving.
Peaminister Kaja Kallase sõnul pole aga alati võimalik huvigruppe õigeaegselt ette teatada, sest tähtajad jõuavad enne kätte.
"Olgu see siis eelarve, eelarvega seotud seadused või olgu see lubadus, mis on antud maksukorralduse seaduses, et pool aastat ette on seadused vastu võetud, enne kui nad jõustuvad. Aga püüame, püüame paremini koguaeg," sõnas Kallas.
Riigikontrolör Janar Holm on sellise praktika suhtes ülimalt kriitiline. "See ei tohi niimoodi jätkuda. See tähendab väga palju riske selles, et on ebakvaliteetsed õigusaktid, et mõned mõjud jäävad arvestamata," ütles Holm.
Olukorra teeb Holmi sõnul praegu keerulisemaks veel ka see, et riigikogu ei toimi praegu erinevatel põhjustel hea arutelukoguna. "Seda arutelu ruumi ei ole ja selline ebakindlus on see, mis kahjustab nii tarbijate kui ettevõtjate kindlustunnet," sõnas Holm.
Toimetaja: Aleksander Krjukov