"Legend oli see, et Muuga sadama territooriumil põrkasid kokku kaks erinevaid kütusemahuteid vedavat rongi. Selle tulemusena toimus vagunitest leke, mis viis tulekahjuni, mis viis plahvatuseni jne," rääkis Verbo.

Õppuse suur osa oli ulatusliku evakuatsiooni harjutamine. "Me tahtsime läbi harjutada selle, et kuidas aidata neid inimesi, kes alalt ise välja ei saa. Selleks me panime Muuga tänavatele püsti kolm erinevat transpordipunkti, kus olid meie inimesed, kes suunasid sinna toodud inimesed bussidele, mis viisid nad Lasnamäe kergejõustikuhallis paiknevasse kogunemispunkti," lausus Verbo.

Verbo sõnul oli õppus vajalik selleks, et olla kriissituatsioonis paremini valmis erinevate asutuste vaheliseks koostööks.

Verbo rääkis, et õppetundidest on veel vara rääkida. "Me neid järeldusi alles hakkame tegema, aga kindlasti, et see suhtlus asutuste vahel liiguks libedalt. Et see ei jääks kuskile takerduma seal, kus me arvame, et kõik sujub. Et meie tehnika vastu peaks, et süsteemid ja keskkonnad vastu peaks. Kui me oleme näiteks oleme erinevate partneritega mingis elektroonilises keskkonnas koos ja kui see keskkond enam ei tööta, siis üks hetk teeb see elu keeruliseks. Aga mida teha ka siis kui see keskkond ei tööta ja on ülekoormatud. Ka see on õppimise koht," lausus ta.

"Õppimise kohti on palju, aga nendeni me jõuame, kui hindajat on teinud oma raportid," lisas Verbo.

Õppusest võttis osa ligi 1000 vabatahtlikku, kes kehastasid evakueeritavaid.

Õppus toimub 28.–29. septembril. Esimesel õppuse päeval toimuvad suuremahulised välitegevused, teisel päeval jätkub õppus staabiõppuse formaadis.