Praeguseks on valminud mobiiliga hääletamise prototüüp. Katsetatud on ka häälte andmist ja nende edastamist. Kontrollimist vajab veel süsteemi turvalisus.

"Kui juba üle 15 aasta on Eesti inimesed saanud kasutada e-hääletust valimistel ja viimastel valimistel iga teine hääl anti just e-hääletusega, siis ka valitsuskabinet on otsustanud, et Eesti inimestel samaoodi peab olema võimalus anda oma hääl valimistel, kasutades mobiiltelefoni," rääkis MKM-i riikliku küberturvalisuse osakonna juht Liisa Past.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütleb, et kui tehniliselt jõuaks mobiiliga hääletamist rakendada kevadel Euroopa Parlamendi valimistel, siis täpsustamist vajavad sisulised küsimused. Tema sõnul on probleemid seotud sellega, et m-hääletuse puhul tuleb valijarakendus rahvusvaheliste äpipoodide kaudu.

"Tekivad vaadeldavuse küsimused, kuidas veenduda selles, mis nendes poodides toimub. Kuidas olla kindel selles, et koodi ei ole muudetud ja lisaks ka libarakenduste küsimus," ütles Koitmäe.

Past ütleb, et igal hääletusviisil on omad riskid ning äpipoodidega seotud riske ta suureks ei pea.

"Nendes poodides mõlemas on omad selged protsessid, millega kontrollitakse, et levitatav rakendus oleks autentne, et ta oleks õige ja ka seda, et see, kes seda levitab, tal on õigus seda levitada," sõnas Past.

EKRE esimees Martin Helme ütleb, et mobiiliga valimine on veel ebaturvalisem kui e-valimine, mille turvalisust on EKRE korduvalt kahtluse alla seadnud.

"Hääle salajasust ei ole võimalik tagada ja kõik need asjad on alles. Aga nüüd sellele lisandub siis probleem, et see rakendus ei ole enam Eesti riigi poolt tehtud ja Eesti riigi poolt kontrollitav. Mis tähendab seda, et täiesti võimatuks muutub valimiste vaatlemine," ütles Helme.

Kui valimisseaduse muudatus jõuab valitsusest riigikogu suurde saali, siis võib EKRE hakata selle heakskiitmise pidurdamiseks taas riigikogu tööd takistama.