Suurimad investeeringud suunab valitsus järgmisel aastal julgeolekusse ning kestliku majanduskasvu toetamisse, seisab rahandusministeeriumi riigieelarve seletuskirjas. Planeeritud investeeringute kogumaht on 816 miljonit eurot ehk seitse protsenti enam kui tänavu.

Kõige rohkem raha suunatakse kinnisvarasse: peamiselt liitlaste taristusse, maanteede ehitusse ja hooldamisse ning Rail Balticu arendusse. Aga see summa on käesoleva aasta omast ikkagi oluliselt väiksem.

Mahukad on veel muud ja IT-investeeringud. Need muud on kaitseotstarbelised ning IT eelarvest arendatakse riigiasutuste infosüsteeme.

Valitsemisaladest moodustavadki kõige suurema osa kaitseministeeriumi ja kliimaministeeriumi investeeringud.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) tunnistab, et ehitussektorisse järgmisel aastal investeeringuid napib. Suure osa neelavad kaitseinvesteeringud, üle 100 miljoni läheb infotehnoloogiasse ja küberturvalisusesse. Olulised summad on seotud rohereformide ja liikuvusreformiga.

"Umbes 400 miljonit on raudteede elektrifitseerimisse ja teistesse teedesse. Teedes on nii riigi raha kui ka Euroopa Liidu vahendeid ehk neljarajaliste ehituse jätkamine Pärnu maanteel ja lisaks rida erinevaid tegevusi, lisaks kergteede raha kohalikele omavalitsustele. Ehitussektoris on ligi 300 miljonit selleks, et soojustada, renoveerida maju, eeskätt kortermaju," selgitas Võrklaev.

Ehitusettevõtjad, sealhulgas teeehitajad oma sektorisse suunatud investeeringuid piisavaks ei pea.

"Investeeringud teehoidu vähenevad märkimisväärselt sealjuures. Kui aastal 2023 oli rahastus üle 200 miljoni euro, siis nüüd saab see rahastus olema natuke üle 160 miljoni euro ehk ligi 20-protsendiline langus, mis paneb turul tegutsevad ettevõtted väga keerulisse olukorda," tõdes TREV-2 juhataja Sven Pertens.

"Loomulikult ei ole see päris see maht, mida sektor ise ootab – 250 miljonit –, aga valitsus tegi otsuse nii riigi rahast tõsta järgmisel aastal teede investeeringuid kui ka järgnevatel aastatel. See on oluline ja raskel ajal seda teeme, aga tõsi, see ei ole selles mahus, mida ehk sektor ootaks," rääkis rahandusminister.

"See 250 miljonit tegelikult oli ka küllalt tagasihoidlik soov. See oleks võimaldanud olemasolevaid tegevusi üleval hoida, ega sealt mingit arenguhüpet ei oleks ka selle rahastuse juures sündinud. Aga kahtlemata saab näiteks asfaldivaldkond taaskord pihta ja kui juba käesolevaks aastaks on mahud langenud võrreldes 2021. aastaga poole peale, siis need langevad järgmisel aastal sealt veelgi," selgitas Pertens.

TREV-2 varasemast 400 töötajast on Pertensi sõnul praegu alles umbes 270 ja ilmselt kahaneb see arv järgmiseks aastaks veelgi.

"Inimeste koondamisega on ettevõtted juba tegelenud. Praegu riigieelarvest väljaloetav sõnum on, et jätkake seda protsessi vähemalt mingisugustel aladel, eelkõige asfaldiga seotud tegevustes. Mingis osas kompenseerib seda langust ehk Rail Balticuga seotud tegevus, kuhu järgmisel aastal on tublisti rohkem raha kui sel aastal, kuna alustatakse põhitrasside ehitusega. Aga need tööliigid omavahel ei kattu, inimesed ka ei kattu," rääkis Pertens.

Üsna nutune on olukord ka kohalike omavalitsuste investeeringutega teedeehitusse.

"Suurusjärk on olnud 400-500 miljonit kohalike omavalitsuste investeeringute maht aastas ja sellest riigi poolt tuleb umbes viiendik – riigilt 80 kuni 100 miljonit, mis kajastub selles 1+ miljardis. Kõik ülejäänud on kohalike omavalitsuste juurde pandud panus ja kaldun arvama, et see järgmisel aastal langeb," rääkis regionaalminister Madis Kallas (SDE).

"Me kahtlustame, et juba 2023. aasta lõikes võib see olla pisut väiksem ja on karta, et ka 24. aasta vaates investeeringute mahud kohalikel omavalitsustel kukuvad mõnevõrra," lisas ta.

Suurematest projektidest saab kohalikust eelarvest raha vaid Pärnu sild.

"Ehk kõige suuremana tooksin välja Pärnu silla investeeringu, mis oma mahult ületab kõiki teisi, aga kõik teised suuremad investeeringud on pigem teede hooldusremondid, teede parendused ja selliseid suuri asju ette ei ole plaanitud võtta," selgitas Kallas.

Ka riiklike tee-ehitusprojektide puhul saab rääkida vaid üksikutest.

"Hetke parim teadmine on, et seesama Libatse-Nurme lõik Pärnu maanteel ehitatakse järgneva kolme aasta jooksul välja ehk siis aastaks 2026-2027. Ja suure tõenäosusega samal perioodil enam ühtegi teist neljarajalist lõiku ette ei võeta, kuna lihtsalt vahendid puuduvad. Riigi eelarvestrateegia kohaselt ka aastal 2025 püsib rahastus samal tasemel, isegi natuke langeb ja ei parane ka aastal 2026," kommenteeris Pertens.

Jahenevale ehitussektorile pakub riigieelarve pisut leevendust kaitseinvesteeringute ja Rail Balticu ehituse kaudu, millest viimane peaks saama üle 200 miljoni.

"Riigikaitselisi rajatisi tuleb üksjagu. Kaitseinvesteeringute keskus jagab aeg-ajalt infot ettepoole, mis neil plaanis on. Täpselt pole teada, millal üks või teine objekt hankesse jõuab. Teiseks on Rail Baltic, mis on välja öelnud numbrid, mida soovitakse hankesse saada. Tuleb pöialt hoida, et see ka hankesse jõuaks," rääkis Merko Eesti juht Ivo Volkov.

Samas ei kata need objektid Volkovi sõnul ehitussektori teenusepakkumise võimekust ning annavad tööd vaid spetsiifilistele erialadele. Sama on korterelamute renoveerimisega.

"Renoveerimine on iseenesest väga hea tegevus. Tõsi, ta ei kõneta praeguses seisus sellisel moel, kuidas seda tehakse, meie peatöövõtjaid, aga ehitussektorit ta kindlasti aitab," ütles Volkov.

Üldine majandusolukord peegeldub ka ehitussektoris, kus töö käib praegu põhiliselt vanade projektide lõpetamisel.

"Kodusid täna ostetakse märksa vähem, sest tarbijakindlus on madal. Ärikinnisvara omanikud on ettevaatlikud, sest majandus on kehvas seisus, rendiäri ei lenda ja riik sinna takkaotsa on ikkagi tõmmanud kõvasti investeeringuid vähemaks, mis ei ole hea. On räägitud kontratsüklilisest investeerimisest ja ehitamisest pikast vaatest. Täna me seda kahjuks ei näe," ütles Volkov.