Isamaa eelmise juhi Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole sel sajandil nii rumalat eelarvet riigikogule veel esitatud ning sellega on vaja palju tööd teha.

"Me tahame paralleelselt riigieelarve aruteluga riigikogus teha ka riiklikult tähtsa küsimuse arutelu riigieelarve teemadel. Ja mitte ainult silmas pidades järgmise aasta riigieelarvet, vaid üldse riigieelarve koostamise põhimõtteid, kehtiva baasseaduse regulatsioone, seda, kas me peaksime tulevikus edasi minema tegevuspõhise eelarvega või tulemuspõhise eelarvega või kulupõhise eelarvega," rääkis Seeder.

Tema sõnul on ka riigi eelarvestrateegia eksitav. "No mis sõnum on see praegu, kui öeldakse, et me külmutame palgad riigiametnikele – politseinikele, päästjatele – ja siis 2027. aastal tuleb suurem palgatõus 30-40 protsenti. No mis sõnum see on? See pole tõsiseltvõetav jutt. Me ei suuda kuut kuud inflatsioonigi ette prognoosida ja anname lubaduse, et nelja aasta pärast julgeme välja öelda palgapoliitikas olulise sõnumi. Sellised asjad on täiesti ebaloogilised ja ebakompetentsed," kommenteeris Seeder.

Suurim sisuline probleem opositsioonierakondade vaates on, et tuleva aasta riigieelarve ei elavda majandust. Rahanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Jaak Aab ütles, et eelarvelaekumised paraneksid, kui riiklikud investeeringud oleksid selgelt paigas.

"Ei ole seda plaani, kuidas majandusele jalad alla saada. Me ei näe ka selget riiklike investeeringute programmi, loodetakse ainult eurorahadele. Aga eurorahadel on see probleem, et ei omavalitsustel, ei ettevõtjatel pole seda omaosalustki panna, mis on kasvanud umbes 30 protsenti. Kust nad võtavad selle? Laenu nad enam ei jaksa võtta. Lootus, et investeeringud tulevad eurorahadest, ei ole eriti põhjendatud," selgitas Aab.

Endine keskkonnaminister, EKRE liige Rain Epler ütles, et plaanid turgutada roheenergia arengut ei vii soovitud tulemuseni, aga kulutab hoopis liiga palju raha.

"Minu jaoks skepsise või hirmukoht on see, et kui me näiteks energeetikas suuname palju maksumaksja raha kohtadesse, mis energeetiliselt tegelikult ei ole riigina kasulikud, siis me võime olla seitsme kuni kümne aasta pärast olukorras, kus energia on kallis, raha on nii palju kulunud, et teda on vähe ja raske on otsuseid ümber vaadata," rääkis Epler.

Opositsioon heidab ette, et erinevalt naaberriikide eelarvetest soovib Eesti ainsana majanduslanguses makse tõsta. Keskerakond ütleb, et maksudest peab rääkima küll, aga nendega ei tohi vaesed pihta saada.

"Kui Reformierakond maksustab käibemaksuga, teeb elu raskemaks nendel, kel niigi on vähe, siis meie lahendus on endiselt astmeline tulumaks, võib-olla ka varamaksud. Ehk siis need inimesed, kellel on rohkem vara, panustaksid rohkem," ütles Jaak Aab.

Sel reedel tutvustavad ministrid rahanduskomisjonis oma valdkondade eelarveid. Eelarve eelnõu on riigikogus esimesel lugemisel 18. oktoobril.