Oluline esmaspäeval, 2. oktoobril, kell 22.25:

- Kuberner: Venemaa rünnakus Hersoni oblastile hukkus vähemalt kaks inimest;

- Kiievi hinnangul ei ole USA toetus Ukrainale muutunud;

- Podoljak: droonide tõrjeks on vaja lihtsamaid ja odavamaid relvi;

- Vene väed ründasid Ukraina suurima eraenergiafirma ladusid;

- Shapps eitas teateid, et Briti laevad võivad Mustal merel viljalaevu turvama hakata;

- Zelenski: Ukraina võit sõltub koostööst Euroopa Liiduga;

- Kiievis käivitusid taas õhuhäiresireenid;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Borrell: EL-i välisministrid on "ajaloolisel kohtumisel" Kiievis;

- Briti kaitseministri sõnul peavad Ukraina liitlased jääma oma toetuses vankumatuks.

Kuberner: Venemaa rünnakus Hersoni oblastile hukkus vähemalt kaks inimest

Venemaa hiljutises Hersoni oblasti pommitamises sai surma vähemalt kaks ja vigastada kümme inimest, ütles oblasti kuberner Oleksandr Prokudin esmaspäeval.

Prokudini sõnul pommitasid Vene väed esmaspäeva öö jooksul elumajade piirkondi, kauplusi, meditsiini- ja muud taristut. Tema sõnul oli üks hukkunutest politseinik ning Hersoni linna pommitamises said vigastada lapsed.

Kuleba: meie hinnangul ei ole USA toetus Ukrainale muutunud

USA kongressi esindajatekoja liikmed kiitsid laupäeval heaks ajutise rahastamise seaduse valitsuse tööseisaku vältimiseks. Samas ei kuulu ajutisse paketti Ukraina rahastamine, mille vastu on osa vabariiklastest.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hinnangul ei ole USA toetus Kiievile selle otsusega siiski muutunud.

"Küsimus on selles, kas nädalavahetusel USA kongressis juhtunu oli üksikjuhtum või süsteem. Mina arvan, et see oli üksikjuhtum. Meil on väga sügavad arutelud kongressi mõlema poolega, nii vabariiklaste kui ka demokraatidega," rääkis Kuleba.

Ta märkis, et kongressi niisugune otsus sündis võimaliku valitsuse tööseisaku vältimiseks. "Aga me töötame nüüd kongressi mõlema osapoolega, et tagada, et seda enam mingil tingimusel ei juhtuks. Seetõttu ei arva me, et USA toetus oleks kõikuma löönud," lisas Kuleba.

Välisministri sõnul mõistab USA, et Ukrainas on kaalul palju rohkemat kui ainult Ukraina. Tema sõnul on jutt maailma stabiilsusest ning vajalikud lahendused suudetakse leida.

Podoljak: droonide tõrjeks on vaja lihtsamaid ja odavamaid relvi

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et lääs võiks lisaks kallimatele õhutõrjesüsteemidele, nagu NASAMS või Iris-T, anda Ukrainale ka odavamaid ja lihtsamaid relvi, mis oleksid Iraanis valmistatud Shahed-droonide tõrjumisel kulu mõttes mõistlikumad.

"Lahendus on lihtne: lisaks mobiilsetele suurekaliibrilistele relvadele on olemas lihtsamad ja odavamad õhutõrjesüsteemid, mis on tõestanud oma efektiivsust Shahedide vastu. Nende hulgas on Gepard ja Vampire," lausus Podoljak.

Gepard on sakslaste valmistatud õhutõrjesoomuk ning Vampire USA-s valmistatud droonitõrje süsteem.

Vene väed ründasid Ukraina suurima eraenergiafirma ladusid

Vene väed ründasid esmaspäeval Ukraina suurima erakätesse kuuluva energiafirma DTEK ladusid Dnipropetrovski oblastis. Kannatada said ladudes olnud kaablid, transformaatorid ja muu varustus, teatas ettevõte.

Ettevõte ei täpsustanud kahju suurust ega kaua läheb ladude ja varude taastamiseks.

"Ükskõik kuidas vaenlane ka üritab, ei suuda nad väärata meie ettevalmistusi talvehooajaks," teatas DTEK peale rünnakut.

Shapps eitas teateid, et Briti laevad võivad Mustal merel viljalaevu turvama hakata

Suurbritannia kaitseminister Grant Shapps taganes nädalavahetusel levinud teadetest, et Briti Kuninglik Merevägi võib hakata Mustal merel turvama Ukraina vilja ja muid toiduained eksportivaid kaubalaevu.

Pärast intervjuud Shappsiga, teatas Sunday Telegraph nädalavahetusel, et Briti merevägi võib võtta enda peale Mustal merel kaubalaevade kaitsmise Venemaa rünnakute eest. See hakkas levima meedias, justkui oleks Shapps sellise lubaduse Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile andnud. Esmaspäeval ütles Shapps, et nii see siiski ei ole.

"Minu meelest see ei olnud vestlus, mis mul president Zelenskiga oli," ütles Shapps ja lisas, et kuninglik merevägi ei osale üheski patrulltegevuses Mustal merel, kuigi tema hinnangul võivad Suurbritannia ja teised riigid nõustada Ukrainat toiduekspordi küsimustes.

Shapps keeldus ütlemast, kas Suurbritannia on eraldanud järgmise aasta riigieelarves Ukraina sõjaliseks abistamiseks sama palju raha nagu tänavu ehk 2,3 miljardit naela. Ta rõhutas siiski, et Suurbritannia on valmis Kiievi pikaajaliseks toetamiseks. "Ma arvan, et Ukraina liidrid ei kahtle meie jätkuvas toes," ütles ta.

Zelenski: Ukraina võit sõltub koostööst Euroopa Liiduga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval Kiievisse kogunenud Euroopa Liidu välisministritele, et Ukraina võit sõjas Venemaaga sõltub koostööst liiduga.

Zelenski rõhutas ka kaitseabi tähtsust sõja ajal.

Sunak: Briti instruktoreid hetkeseisuga Ukrainasse ei saadeta

Briti kaitseminister Grant Shapps ütles nädalavahetusel intervjuus ajalehele The Sunday Telegraph, et tema toetab Briti militaarinstruktorite saatmist Ukrainasse. Tegemist oleks täiendava sammuga lisaks juba praegu käiva Ukraina sõdurite väljaõppega Ühendkuningriigis ja teistes lääneriikides.

Ometi väitis Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak Shappsi väljaütlemist kommenteerides, et hetkel ei ole plaane Briti tegevväelasi Ukrainasse saata.

"Mida kaitseminister ütles, oli see, et ühel päeval tulevikus saab korraldada väljaõpet Ukrainas kohapeal," ütles Sunak ajakirjanikele Konservatiivse partei aastakonverentsil Manchesteris.

Sunak lisas, et tegemist on pikaajalise ideega, mitte siin ja praegu kaalumisel oleva plaaniga.

"Ühtegi Briti sõdurit ei saadeta võitlema praeguses konfliktis," sõnas Sunak.

Kiievis käivitusid taas õhuhäiresireenid

Ukrainas käivitusid esmaspäeva varahommikul taas õhuhäiresireenid ning õhusireene oli kuulda ka riigi pealinnas Kiievis. 

Õhusireene oli kuulda ka teistes Ukraina linnades ja piirkondades. Nende seas olid Poltava, Tšerkassõ, Sumõ ja Zaporižžja. Hiljem oli õhusireene kuulda ka Kirovogradi piirkonnas, vahendas Ukrainska Pravda. 

Borrell: EL-i välisministrid on "ajaloolisel kohtumisel" Kiievis

Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad esmakordselt väljaspool bloki piire Ukraina pealinnas Kiievis, ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell esmaspäeval.

"EL-i välisministrid kogunevad ajaloolisele kohtumisele bloki kandidaatriigis ja tulevases liikmesriigis Ukrainas. Oleme siin selleks, et väljendada Ukraina rahvale toetust ja solidaarsust," ütles Borrell sotsiaalmeedias. "Ukraina tulevik on Euroopa Liidus."

Ukraina tervitas välisministrite kohtumise korraldamist Kiievis.

"See on ajalooline sündmus, sest esimest korda koguneb EL-i välisasjade nõukogu väljaspool bloki praegusi piire, seda Euroopa Liidu tulevastes piirides," ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Hollandi välisminister Hanke Bruins Slot ütles, et Kiievi kohtumine Ukrainale oma solidaarsuse kinnitamiseks on väga oluline.

2014. aastal korraldasid ukrainlased EL-i meelse rahvaülestõusu, millega kukutati Moskva-meelne režiim. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi soovib Venemaa kallaletungi tõttu kiirendatud korras liitumist.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas pühapäeval seitset Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus 86 plahvatust. Üks inimene sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Venelased pommitasid taas Hersoni peakirikut

Vene vägi pommitas öösel Hersoni oblastit, mille tagajärjel sai taas kannatada Hersoni peakirik ja piiskopkonna kantselei, teatas Ukraina õigeusukiriku pressiteenistus.

"Ööl vastu 2023. aasta 2. oktoobrit sai Venemaa pommirünnakus taas kahjustada Hersoni Püha Vaimu peakirik ja Hersoni piiskopkonna kantselei," teatas Ukraina õigeusukiriku Telegramis.

Väidetavalt tabas mürsk piiskopkonna kantselei keldrit, aga ka peakiriku esist, mille tagajärjel said kahjustada kesksissepääs, fassaad, käärkamber ja abiruumid ning purunesid akna klaasid. Ohvreid ei olnud.

Briti kaitseministri sõnul peavad Ukraina liitlased jääma oma toetuses vankumatuks

Ukraina liitlased ei tohi oma toetuses taganeda ja peavad jääma vankumatuks, ütles pühapäeval Suurbritannia kaitseminister Grant Shapps. 

Shapps ütles, et Venemaa president Vladimir Putin ei suuda Ukrainat võita ega leia võimalust sõja lõpetamiseks.

Kaitseministri sõnul lootis Putin niiöelda blufiga Kiievi alistada, kuid Ukraina rahvas ei luba seda.

"Sõda kulutab relvi ja mehi kohutava kiirusega, kuid me peame jääma vankumatuks," tõdes Shapps.

Lisaks nimetas minister Ukrainat Euroopa demokraatlike riikide perekonna osaks.

USA president Joe Biden lubas samuti pühapäeval, et Ühendriigid ei jäta Ukrainat vaatamata sellele, et abi andmine jäeti kõrvale kokkuleppest, millega välditi valitsuse tegevuse peatumist. 

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 510 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 279 080 (võrdlus eelmise päevaga +510);

- tankid 4717 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 9000 (+9);

- lennukid 316 (+1);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6525 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 801 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 540 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 5061 (+18);

- tiibraketid 1529 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8909 (+26);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 938 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.