Kallas: täiskasvanute täiendõpe kutsekoolides peaks olema tasuline

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (Eesti 200) hinnangul peaks täiskasvanute koolitamine kutsekoolides muutuma tasuliseks.
"Meil on täna kutsehariduses ressursse, mida ei kasutata sihtotstarbeliselt. Kutsekoolide põhiülesanne on aidata koolilõpetajatel eriala omandada, aga me koolitame ebaproportsionaalselt palju täiskasvanuid, kellel on juba nii haridus kui ka eriala ning kes saavad tööturul hästi hakkama," rääkis Kristina Kallas ETV+ saates "Nädala intervjuu".
Kallase sõnul on sellised inimesed huvitatud lisateadmiste ja -oskuste saamisest, mistõttu lähevad nad kutsekooli, kus selline õpe on praegu tasuta. Täiskasvanute koolitus on tema hinnangul küll hea asi, kuid täiskasvanud peaksid selle saama omal kulul.
"Kõik maksumaksja ressursid peaksid minema neile, kes on 16-, 17-, 18-aastased," ütles haridusminister.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Mati Lukas nõustus ministri seisukohaga osaliselt.
"Kui me räägime huvipõhisest haridusest, siis see peaks olema tasuline. Kui me räägime ümberõppest või täiendusõppest, siis see peaks olema tasuta ehk maksumaksja kulul," ütles ta ERR-i venekeelsetele raadiouudistele.
Lukase sõnul on raske leida õigustusi, kui inimesel on haridus ja ta tahab õppida hoopis mingit muud ametit, siis peaks maksumaksja selle kinni maksma.
Hoopis kriitilisem on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni (ANDRAS) juhatuse liige, Kuressaare ametikooli koolitusjuht Ade Sepp. Tema sõnul väheneks ministri plaani elluviimisega oluliselt võimalus osaleda elukestva õppe protsessis.
"Hetkel toimub see õpe inimeste töö- ja pereelu arvelt. Ei ole üldse lihtne otsus tulla näiteks üheks-kaheks aastaks õppima. Igal juhul nõuab täiskasvanu õppimine palju pingutust ja palju motivatsiooni. Kui see muutub tasuliseks, ei ole inimestel enam võimalust omandada kutseharidust sellises mahus, nagu nad täna seda saavad," märkis Ade Sepp.
Sepa sõnul on Eesti täiskasvanuhariduses EL-i liidrite hulgas. Kui edasiõppimine muutub tasuliseks, peavad paljud sellest rahaliste võimaluste puudumise tõttu loobuma.
Uues riigieelarve strateegias (RES) tuuakse välja, et kutsehariduses on taas kasvanud katkestajate ja väljalangejate osakaal. Samas on eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal kasvanud. Neid trende tasub RES-is kirjapandu järgi hoida tähelepanu all.
"Kui ei õnnestu pidurdada väljalangevust gümnaasiumist ja kutseharidusest ning mitteõppivate 18–24-aastaste inimeste osakaalu kasvu, mõjutab see negatiivselt järgnevatel aastatel ka eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu suurenemist," kirjutatakse RES-is.
Toimetaja: Urmet Kook