Nii avaliku ruumi kui ka eramaa valvamiseks kasutatakse üha rohkem turvakaameraid. Kaameraid on nii palju, et inimsilm ei suuda enam nende edastatud videopilti valvsalt jälgida. Tehisintellekt suudab seda teha ja ohu korral anda häire, mida inimene saab kontrollida.

Turvafirma G4S turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson selgitas, et tehisaru suudab tuvastada, kui eramaal öösel inimene eksleb või käib keegi parklas mitut autot uudistamas.

"Samuti mingite objektide mahajätmine. Näiteks kui keegi tuleb kohvriga ja jätab selle maha ning läheb ise minema nii, et kohver jääb sinna pikemaks ajaks. Selliseid asju on võimalik kätte saada," ütles Orasson.

Viimast plaanitakse tehisintellekti abil jälgida Pariisi olümpiamängude ajal. Kuna suurüritus toob linna palju rahvast, siis kasvab ka oht, et mõni terrorist üritab pommi rahvarohkesse asukohta jätta. Kuid selle näitega Prantsusmaa ei piirdu, äsja vastu võetud seadus lubab jälgida ja analüüsida ka inimeste kõnnakut, kehaasendeid, liigutusi, välimust või seda, kui suurem hulk inimesi kuhugi koguneb.

Samas nägusid prantslaste tehisaru ei tuvasta.

Prantsusmaa plaan on saanud palju kriitikat ning süüdistusi, et see meenutab jälgimisühiskonda. Tegelikult ei ole päris selgeks vaieldud, kuidas võiks tehisintellekti kaamerate jälgimiseks kasutada, tõdes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor Maarja Pild.

"Nüüd hiljuti on tekkinud see mure ja küsimused selle tehisintellekti kasutamises. Varem võib öelda, et meil oligi see isikuandmete kaitse regulatsioon ja küsimus sellest, kas seadus seda lubab või mitte."

Näiteks plaanitakse Euroopa Liidus näotuvastus keelata, selgitas Pild. Ka praegu, kui Eesti peaks tahtma tehisintellekti ja turvakaamerate abil avalikust ruumist näiteks tagaotsitavaid kurjategijaid leida, ei saa seda tõenäoliselt teha seadust muutmata. Selliste andmete töötlemiseks on vaja inimestelt küsida nõusolekut.

"Me saame siin ju väga hästi aru, et isegi kui küsitakse hüpoteetiliselt kõikidelt isikutelt nõusolekut, siis esiteks seda niikuinii kurikael ei tahaks anda ja ei oleks nõus andma. Ja teiseks, kas see oleks üldse vabatahtlik nõusolek, kui sulle öeldakse, et sa näiteks mingisugusele alale sisse ei saa, kui sa nõusolekut ei anna," rääkis Pild.

Kuivõrd tehisintellekti suutlikkus kasvab, võetakse seda tõenäoliselt üha enam kasutusele. Samas ütles Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlane Tanel Tammet, et see nõuab nii suurt hulka andmeid, et seda salaja teha ei saa. Ehk ülemäära ei tasuks muret tunda, et tehisintellekt tasahilju kõiki inimesi jälgima hakkab.

"See ei tähenda, et ei tuleks olla mõõdukalt ettevaatlik, et see ei muutuks väga populaarseks ideeks. Et meil igalt poolt öeldakse, et ongi vaja hakata rohkem jälgima. Tegelikult see sarnaneb küsimusega, kas peaks jälgima automaatselt, kui kiiresti sõidavad või kus kuskil autod on, mida on tunduvalt kergem teha. Selle kohta ka püütakse öelda, et oo! see oleks kõigile kasulik, kui kõiki autosid kogu aeg jälgitakse, monitooritakse ja salvestatakse. See on murettekitav asi, kui seda niimoodi populariseerida," sõnas Tammet.