Veidi üle nädal tagasi vallandas OpenAI juhatus üllatuslikult tegevjuhi Sam Altmani. Pärast töötajate protesti ning palju meediakära kutsuti Altman tagasi teisipäeva öösel.

Suure ettevõtte juhi valiku taga on tõenäoliselt põhimõtteline vaidlus, mis võib mõjutada tehisintellekti arengut ning lõpuks kogu maailma, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli IT-professor Tanel Tammet.

"Kui ta sai tehtud kuskil kaheksa aastat tagasi, siis selle ettevõtte mõte oli selgelt see, et OpenAI ehitab ise hästi head tehisintellekti, aga teeb seda ettevaatlikult, vältides jamasid, ja annab seda massiliselt kõigile kasutada. Et ei oleks niimoodi, et Facebook, Amazon ja Google teevad ja teised eriti midagi ei saa ja siis nemad saavad endale tohutu lisavõimu. Mis on juhtunud, on mingis mõttes vastupidi," rääkis Tammet.

Enim ChatGPT poolest tuntud OpenAI-st on saanud turuliider. Tammet ütles, et neil on paljudes tehisintellekti valdkondades aastane edumaa. Seda tarkust on edukalt müüdud teistele suurtele ettevõtetele nagu Microsoft.

"See esialgne tehisintellekti demokratiseerimise plaan on suhteliselt nurja läinud. Ma arvan, et selle taga ongi tegelikult need konfliktid, mis toimuvad. Osad inimesed proovivad endiselt seda plaani järgida, osad selgelt ei püüa. Pluss sellised personaalsed ambitsioonid kogu selle asja taga, mis teeb olukorra hästi põnevaks. See on nagu tõeline seebiooper," rääkis Tammet.

Seebiooperile sarnane vaidlus OpenAI juhtkonnas ei pruugi olla veel lõppenud, lisas ta.

Tegelikult on endiselt OpenAI mittetulundusühing, mille eesmärk nende endi sõnul on luua üldine tehisintellekt ehk tehisaru, mis suudab mõelda nii nagu inimene või inimvõimed ületada. Seda nii, et see oleks inimkonnale turvaline ja kasulik. Sellele mittetulundusühingule kuulub eraldi ettevõte OpenAI Global, mille eesmärk on ka tehisintellekti tehnoloogiat müüa.

Need kaks OpenAI osa võivad sattuda väärtuskonflikti, sest tehisintellekti arenguga kaasnevad ohud. Kas või siis kui arvutile usaldada ülesandeid, millega see tegelikult hakkama ei saa.

"Selle kohta on konkreetne näide, paar aastat tagasi Hollandis, kus tehisintellektiga analüüsiti võimalikke toetuspettusi. See tehisintellekt hakkas arvama, et toetuspettusi on väga palju ja selle tulemusel hästi paljudelt inimestelt nõuti raha tagasi trahvidega. Paljud inimesed sattusid depressiooni, kaotasid töö, hulk enesetappe oli selle kõige peale. Valitsus kukkus. See on juba sellise hästi lihtsakoelise tehisintellekti ettevaatamatu rakendamise tulemus," selgitas Tammet.

Sellega ohud ei piirdu. Tehisintellektil on potentsiaal maailma muuta nii, nagu seda pole varem teinud ükski muu tehnoloogia, ütles Tammet. Samas ei maksa pead liiva alla matta ja tehisintellekti arendamine ära keelata, rõhutas ta. Seda tuleb teha teadlikult.

"See nõuab arendusi laiemalt ühiskonnas kui lihtsalt see, et neli suurt ettevõtet teevad ja meie vaatame hämmastunult pealt ja laiutame käsi," sõnas ta.

Selleks, et kafkaliku tehisaru hambusse mitte sattuda, soovitab IT-professor, et inimesed ise prooviks kasutada tehisintellekti ning mõista, mida see suudab teha ja mida mitte. Teisalt on siiski elu olulisemates valdkondades vaja tehisintellektile ühiskondlikult mingid päitsed pähe panna.

"Meil on tegelikult oluline, et selliste elutähtsate teemade puhul väga kergekäeliselt asju üle ei automatiseerita. Euroopa Liidus on väga olulised sisemised võitlused sellel teemal, kas ja kuidas püüda seda reguleerida. Ma arvan, et mõistliku regulatsiooni toetamine oleks poliitiliselt kasulik. Me võiksime perspektiivis mõelda, et see ei ole ükskõik, mis meil toimub. See hakkab meie elu mõjutama, võib olla mitte kohe praegu, aga nähtavas tulevikus küll," rääkis Tammet.