Hiina ja suhted temaga on olnud pöördeid koguv ja ka vastasseise tekitav teema. Seetõttu on ka Hiina-teemalist kirjandust rohkesti üllitatud.

Meil on asi piirdunud artiklite või äärmisel juhul uuringutega, Soomes on aga viimastel aastatel ilmunud vähemalt kaks kohalike autorite selleteemalist trükist. Üks üllitati tunamullu ja käsitles Hiina poliitilist korraldust. Ei ole lugenud, kuid kuulu järgi on see rohkem õpiku tüüpi kirjatöö, mida hea teemaga tutvumisel aluseks võtta.

Tänavu ilmus järgmine trükis, mis on lobedam lugemine ja tõenäoliselt autoritest tulenevalt ajakirjanduslikuma käsitlusega, kuigi korralikult viidatud andmetega. Autorid on neli meest, kes Xi Jinpingi võimuaja alguses umbes ühel ajal Hiinasse sattunud. Ühismõtlemine näis neile sobivat ja kamba peale käivitati kaks korda kuus ilmuv netiväljaanne Hiina nähtused (Kiina-ilmiöt).

Pärast paari aastat netilehe üllitamist tekkis aga mõte koos ka raamat välja anda. Ja nii ilmuski tänavu nelja mehe – perenimede poolest tüüpilised soomlased: Pitkänen, Puranen, Taskinen ja Vartiainen – ühistöö "Hiina Xi Jinpingi ajastul" (Pitkänen, Ari-Joonas; Puranen, Matti; Taskinen Mika-Matti; Vartiainen, Niko "Kiina Xi Jinpingin aikakaudella", 2023).

Päris kopsakas töö, kuigi pealkiri ei hiilga originaalsusega. Ütlen kohe, et Hiina režiimi hindamisel ei ole midagi kuigivõrd üllatavat. Küll aga näitab kolme aasta jooksul juba teine selleteemaline üllitis tähelepanu, mida põhjanaabrite juures Hiinale pööratakse.

Märgin ära ka kaks seika, mida muudest kirjutistest ilmselt ei leia ja mis seovad Hiina Soomega. Neid võis ka rohkem olla, kuid mulle jäid just need meelde.

Esiteks käinud aastal 2010 Hiina-Soome suhete 60. aastapäeva puhul Soomes kõrge delegatsioon Pekingist. Neid juhtinud tollane asepresident seltsimees Xi, ehk siis praegune Hiina ainuliider. Külalised viidud kena tava kohaselt ka Lapimaale, kus leidsid aset nii põdrarakendiga sõit kui ka kohtumine Jõuluvanaga. Too küsinud tavalisi küsimusi, et kas ikka hea laps oldud ja nii edasi. Ja sellel kohtumisel võinud esimest korda näha, kuidas Xi Jinpingi muidu protokolliline ilme venis laiaks naeratuseks. Seal tehti ka fotosid, mis seejärel laialt liikvele läinud.

Ja teine lugu. Aastal 2018 üllitas ajaleht The Guardian kirjutise pealkirjaga "Miks tahavad miljonid hiinlased olla hingelt soomlased?".

Kirjutise taustaks olnud üllatav nähtus, Hiinas populaarseks osutunud Karoliina Korhoneni netikoomiks "Finnish Nightmares" ehk soome õudusunenäod. Hiina netiaruteludest läks käibele nähtuse kohta uus "vaimset soomelikkust" tähistav termin jingfen. See soomelikkus olnud eriti levinud noorte hiinlaste seas.

Tol ajal naerdud netis ka soomlaste üle, kes seisavad bussipeatuses üksteisest mitme meetri kaugusel. Soomes vahetusüliõpilastena olnud hiinlased riputasid aga netti lugusid Soomest kui introvertide paradiisist ja sõnum leidnud viljaka pinnase. Võib arvata, et soomlased said tänu sellele palju laiemalt tuntuks, kui muidu oleks võinud arvata, asi äratas tähelepanu lausa briti ajakirjanduses.

Neid lugusid ilmselt muudest raamatutest ei leia. Lisaks püüab raamat ka Xi Jinpingi elulugu vahendada, kuna selle kohta on andmeid napilt. Xi ise väldib intervjuusid, pressikaid ja tema enese kohta teavet otsivaid küsimusi. Eks võib üks põhjus olla selles, et kui Xi aastal 2007 nimetati kompartei poliitbüroo alalise komitee liikmeks, liikus rahva hulgas väide, et kui küsitakse, kes ta on, siis kõlab vastus, et Peng Liyuani abikaasa. Xi oli nimelt tundmatu. Tema naine aga tuntud ooperilauljanna.

Autorid käsitlevad ka terminoloogilist temaatikat, kuna selle osas on mitmeid eri arvamusi. Soome erialases kirjanduses kasutatavat Hiina puhul terminit "järeltotalitarism". See tähendab olukorda, kus totalitaarse riigikorra aluseks olev ideoloogia, Hiina puhul marksistlik kommunism, kaotab argielus tähenduse ja säilib veel retoorika tasandil ainuvalitseva võimuaparaadi õigustusena. Xi on taas käivitanud võimu uue keskendamise, mistõttu kaalutakse juba, et Hiina on ehk siirdumas järeltotalitarismist uustotalitarismi.

Autorid viitavad, et Hiina režiimi olemust puudutav terminoloogiline miiniväli näitab, et režiimi tegeliku ilme kohta ei ole ühest hinnangut. Sama katuse alla mahuvad kenasti vastakad poliitilised ja majanduslikud suundumused. Lisan, et praegu võib siiski olla tegemist riigijuhtimise ja olemuse taasühtlustamisega Xi ainuvõimu tingimustes.

Terminoloogiast veel niipalju, et Hiina puhul kasutatakse autorite viitel ka responsiivse autoritarismi terminit. See tähendab, et olemusest hoolimata püüab juhtkond siiski rahva soove jälgida ja teatud mööndustega neile ka vastu tulla. Mõnede uurijate arvates ollagi selles Hiina erinevus muudest autokraatiatest, nimelt püütakse rahva murede arvestamisega ennetada rahulolematust.

Autorid annavad ülevaate ka Hiina välispoliitilisest mõtlemisest ja maailma jaotamisest selles naaberriikideks, arengumaadeks ja suurriikideks, kuid see jaotus jäägu asjatundjatele lugemiseks. Silmas tasub aga pidada kompartei ja selle juhtkonna kasvanud tähelepanu kultuurile ja selle mõjule nii Hiinast väljapoole kui ka vastupidi.

Filme, uudiseid ja trükitegevust kontrollivad toimingud on nüüdseks koondatud otse partei propagandaosakonna alluvusse. Kehtestatud on mitmeid keelde, näiteks puudutavad need hip-hop kultuuri, tätoveeringuid ja paljut muud. Kuigi hip-hopi puhul on poliitiliselt korrektne variant lubatud.

Riigist väljapoole partei juhtkonna nägemuste levitamisele on kaasatud kogu meedia, haritlaskond, teadlased, ka diplomaatilised teenistused, samuti Konfutsiuse instituudid kogu maailmas.

Soomes näiteks aktiveeriti Hiina rahumeelse taasühendamise Soome ühing, mida võib pidada kurikuulsa Hiina Ühisrinde Helsingi kontoriks. Nad korraldavad Hiina-meelseid meeleavaldusi, Xi teemalisi lugemisringe ja proovinud sokutada esindajaid ka Soome poliitikasse, kuid seni nappide tulemustega. Võib-olla seetõttu ongi Soomes tähelepanu Hiinale kasvanud. Ilmselt põhjusega.