Uuring: EL-iga ühinedes ootaks Ukrainat 186 miljardit eurot toetusi

Euro skulptuur Frankfurdis Ukraina lipp, mille peal on kirjas
Euro skulptuur Frankfurdis Ukraina lipp, mille peal on kirjas "Ukraina, homme Euroopas, EL-is ja euroga!" Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Andre Pain

Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaadi arvutuste järgi saaks Ukraina Euroopa Liiduga ühinedes 186 miljardit eurot eurofondide raha seitsme aasta jooksul, Eesti aga kaotaks rahastuse ühtekuuluvusfondist.

Arvutused põhinevad ühenduse kehtivatel eelarvereeglitel ning eeldusel, et Ukraina, Moldova, Gruusia ja kuus Lääne-Balkani riiki liituks EL-iga.

Üheksa uut potentsiaalset liikmesriiki saaks kokku 256,8 miljardit eurot seitsme aasta jooksul. Praeguste liikmesriikide saadavad põllumajandustoetused väheneks umbes viiendiku võrra ning kogu eelarve maht suureneks 21 protsendi võrra 1,47 triljoni euroni. See tähendaks senistele liikmesriikidele senisest suuremaid sissemakseid EL-i ühisesse eelarvesse.

"Kõik liikmesriigid oleksid sunnitud maksma rohkem sisse ja saama vähem EL-i eelarvest; paljud liikmesriigid, mis on praegu netosaajad, muutuks netopanustajateks," seisis aruande järelduses.

Oluliselt rohkem peaks hakkama maksma näiteks Prantsusmaa, Madalmaad ja Saksamaa. Eesti aga ei kvalifitseeruks enam ühtekuuluvusfondi rahastusele, millest finantseeritakse regionaal- ja taristuinvesteeringuid.

Koos Eestiga kaotaks ligipääsu ühtekuuluvusfondile Tšehhi, Leedu, Sloveenia, Küpros ja Malta. See-eest Ukraina saaks 61 miljardi euro väärtuses rahastust ühtekuuluvusfondist seitsme aasta jooksul.

Arvutuste tegijad ja eksperdid laias laastus nõustuvad, et suure tõenäosusega ei kujune numbrid reaalsuses just sellisteks, sest enne Ukraina liikmeks võtmist oleks poliitikutel suur surve eelarve- ja fondide jaotuse reegleid muuta.

Nii kirjutab peasekretariaat, et Ukraina liitumisel oleks vajadus "üleminekuperioodi ja kindlustusmeetmete järele."

"Need numbrid ei töötaks mitte kellegi jaoks," ütles Euroopa Euraasias Grupi (Europe at the Eurasia Group) tegevjuht Mujtaba Rahman Financial Timesile.

"Need numbrid teevad selgeks, et EL-i eelarve ja selle võtmepoliitikate põhjalik reform oleks vajalik, kui Ukraina liituks EL-iga, või kogu Ukraina küsimus peab olema nutikalt lahendatud väljaspool olemasolevaid EL-i eelarvestruktuure," lisas Rahman.

Läbirääkimiste avamine Ukraina liikmelisuse üle on olnud oluliseks prioriteediks EL-i juhtide jaoks pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. EL kaalub praegu, kas alustada formaalseid liitumisläbirääkimisi Ukrainaga aasta lõpuks, nagu taotleb Kiiev.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: