Reinsalu kordas saates juba varem öeldut, et riigikogus poliitilise vastasseisu lahendus on see, kui peaminister Kaja Kallas ametist lahkub.

"Minu hinnangul ei ole alternatiivi, ta peab tegelikult ametist tagasi astuma. Ma saan aru inimlikult, kui keeruline see on, psühholoogilises mõttes. Küps juht, kes on võimeline ka otsuseid langetama, peab mõtlema organisatsioonile. Aga kes on peaminister? Ta on Eesti riigi juht, ta peab mõtlema sellele, et riigis oleks tagatud teatud juhtimiskvaliteet, sisemise võimekuse, riigi välise võimekuse puhul. Paraku see on mõranenud, see on katki läinud," rääkis ta.

"Esimene ülesanne majanduslanguse ajal – otsustav poliitika, tuleb taastada riigis juhtimiskvaliteet. Loomulikult see tähendab seda, et tänane koalitsioon püsib, aga tuleb leida uus peaminister. See on olnud minu sõnum teistele parteijuhtidele," lisas Reinsalu.

Reinsalu ütles, et Kaja Kallase isiklik juhtimiskriis on muutunud laiemalt valitsuse juhtimiskriisiks.

"Ma arvan, et üks võimendab teist ja see on tõsine probleem. Ma olen loomulikult opositsioonis olev poliitik, aga ka minu minimaalne ootus on see, et riigil on teatud juhtimiskvaliteet. Ja ma näen, et siin otsustamisjulgust ei ole. Mõeldes ka varasemalt tagasi, kui me kõneleme sellest, et riigil on keeruline rahanduslik olukord, siis küps juht, veenev liider on suuteline ka ütlema, et siis me ei realiseeri üle jõu käivaid valimislubadusi," rääkis Reinsalu, viidates Reformierakonna maksuküüru kaotamise lubadusele, mis tuleks tema hinnangul ära jätta või edasi lükata.

Eesti poliitilise juhtimise teine probleem on Reinsalu hinnangul see, et valitsuskoalitsioonis ei ole tasakaalu. "Koalitsioonipartnerid, nii väikese erikaaluga nagu nad täna on, ei ole võimelised tasakaalustama Reformierakonna võimuvertikaali ja arvan, et see on poliitilise juhtimise üks teine probleem."

Tuleva aasta riigieelarvest rääkides tõdes Reinsalu, et korras riigirahandus on tähtis, praegu eriti sellepärast, et riigi võlareiting oleks usaldusväärne. Samas ei aita valitsuse esitatud eelarve tema hinnangul majandust toetada.

"Ma arvan, et väga rasked ajad Eestil on viimastest aastatest selja taga, aga paraku pean ennustama, et rasked ajad on ikka ees. See tähendab seda, et see jõupingutus ühiskonnas, ka riigi poliitilistelt juhtidelt, ükskõik, millisel pool koalitsiooni-opositsiooni lahinguvälja nad on, peab keskenduma sellele, kuidas suudame oma majanduse väljavaateid parandada ja ebastabiilsuse tekitamise asemel pakkuda täiendavat stabiilsust ja etteaimatavust," rääkis ta.

"Meil selles eelarvekeskkonnas praegu puudub see positiivne nägemus, kuidas anda majandusele positiivne tõuge. See on minu jaoks selle eelarve ja ka riigi eelarvestrateegia määratlemise puhul põhiprobleem. Seda tehakse täiesti n-ö õhutühjas ruumis ja selle tulemus on majanduse konkurentsivõime kiire, valitsuse enda regulatiivsete sammudega habrastamine," rääkis Reinsalu.

Riik ei tohiks Reinsalu sõnul majanduskriisi maksutõusudega võimendada.

"Ja teiseks, meil on juhtunud aastaga see, et inimeste ostujõud on ligi kümnendiku vähenenud ja paraku need maksutõusud – võime rääkida abstraktselt kelle kraesse need maksutõusud lähevad, aga lõpuks maksab tavaline töötav Eesti pere need maksutõusud kinni," lisas ta.

"Minu veendumuse järgi maksutõusudega praeguses majanduslanguse olukorras opereerida ja niisuguse täieliku maksustressi tekitamine ei vasta ei kodanike, tarbijate ega ka ettevõtluse minimaalsele väljavaatele. Praeguses olukorras, kus meil on nii palju negatiivseid trende, energiasisendite määramatus, kõik uued regulatsioonid, mis meile peale tulevad rohepöörde keskkonnas, kogu bürokraatlik keskkond – me peame suutma riigi poolt mitte täiendavalt võimendada kriisi," rääkis Reinsalu.

Tema sõnul on Isamaal kavas esitada riigikogu eelarvearutelude käigus oma alternatiivne eelarvepakett.