"Seni saame tänada USA-d ja selle presidenti Joe Bidenit juhtrolli eest, kuid Donald Trumpi valimine võib paljugi muuta. Me ei ole selle teemaga Euroopa valitsusjuhtide seas tegelikult väga tegelenud. Kuid olen kindel, et USA – olenemata sellest, kes saab järgmiseks presidendiks – näeb end jätkuvalt globaalse mängijana," ütles Kallas.

USA presidendivalimised toimuvad 2024. aasta novembris.

Kallas meenutas, et kui ta enne Ukraina sõda teiste valitsusjuhtidega Euroopa Ülemkogus kokku sai, siis jäi tihti mulje, et paljude jaoks on julgeolekupoliitika vaid intellektuaalne mäng.

"Samas meie jaoks Balti riikides on see alati olnud eksistentsiaalne küsimus ja on seda jätkuvalt. Olukord on ju muutunud: 1988. aastal ehk aasta enne Berliini müüri langemist kulutasid kõik NATO riigid kaitsele vähemalt 2 protsenti oma SKT-st. Sest oht oli reaalne. Nüüd oleme tunnistajaks päris sõjale Euroopas, aga ikka veel ei tunnista mõned meie liitlased, et see oht on reaalne."

Kallas ütles, et mõistagi võib iga valitsusjuht kulutada raha ka mujale, kuid alatu tuleks meeles pidada, et tõhuta riigikaitseta ei pruugi enam ühel päeval riiki olla.

Eesti peaministril paluti kommenteerida ka seda, kas Saksamaa peaks andma Ukrainale Tauruse rakette (Saksa meedias on kirjutatud, et kantsler Olaf Scholz on mures, et Ukraina võib kasutada Tauruse rakette Kertši väina silla ründamiseks - toim). Kallas vastas, et see on mõistagi Saksamaa valitsuse otsus, aga tema palve on lihtne.

"Palun andke kõik, mida saate anda! Sest meie kõigi huvides on varustada Ukrainat nii, et ta saaks sõja võimalikult kiiresti lõpetada. Iga kõhklus ja viivitus ainult suurendab hinda, mida peab Ukraina võidu eest maksma. Nagu ma ütlesin: Saksamaa otsustab ise, aga kui mina peaksin otsustama, tarniksin Tauruse rakette Ukrainale."

Rääkides maailmas maad võtmast nn sõjaväsimusest ütles Kallas, et sõda on nagu ilma tuimestuseta operatsioon.

"Venemaa loodab, et suudab valu taluda kauem kui Ukraina ja ta toetajad. Ma algusest peale olen kutsunud inimesi üles valmistuma vaimselt selleks, et see sõda kestab kaua. Loomulikult on igal riigil oma sisemised probleemid, nagu nagu inflatsioon, kõrged energia-, toidu- ja eluasemehinnad. Aga kui me mõtleme sellele, mis on kaalul, ei tohi me toetuse andmisest tüdineda. Kui Venemaa võidab, laiendab ta oma revisionistlikke eesmärke edasi. Ta leiab jäljendajaid autoritaarsete režiimide seast üle maailma. Me peame jätkuvalt uskuma Ukraina võitu."

Zeiti ajakirjanik nentis, et nii Saksa föderaalvalitsus kui ka teised Saksa juhtivad poliitikud on rõhutanud, et oli viga varem mitte kuulata seda, mida rääkisid Ida-Euroopa poliitikud. Ja küsis Kallaselt, kas sakslased kuulavad nüüd paremini?

"Meil ​​on erinevad mõjud ja erinev ajalooline taust. Meie vanaisad ja vanaemad kannatasid venelaste käes nagu ukrainlased täna. Saksamaa kannab endaga kaasa oma ajaloo koormat. Seda olulisem on, et Saksamaa oma "pöördepunktiga" on selgelt ja otsustavalt positsioneerinud end Ukraina selja taha ja Venemaa agressiooni vastu," vastas Kallas.

Kallase sõnul on Vene vägede tungimine Ukrainasse mõjutanud väga palju ka Eestit ja teisi Balti riike.

"Meil on nüüd Balti riikides liitlaste väed, teeme koos manöövreid, samuti on harjutatud käsuliini hädaolukorras ja oleme valmis lisavägede saabumiseks. Neid saab kiiresti ümber paigutada NATO idaküljele. Sellega seoses võin öelda: oleme kaitstumad kui kunagi varem."