Sel sügisel ei ole Euroopa Liidu laienemine enam teema, millest räägitakse hüpoteetiliselt kuluaarides, vaid riigi- ja valitsusjuhtide tasemel. Soovi selleni jõuda väljendati ka reedel Euroopa Ülemkogul Granadas.

"See Ülemkogu on eelkõige laienemisest. Teame, et meie eesmärk on Euroopa Liitu lõpuks vastu võtta Lääne-Balkani riigid pärast 20 aastat lubadusi. Meil on sarnased plaanid Moldova ja Ukrainaga ning võimalik, et ka Gruusiaga," rääkis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Näiteks Lääne-Balkani riikide liitumist on seni takistanud Prantsusmaa. Ungari peaminister Viktor Orbán kahtlustab, et probleeme oleks neil ka Ukrainaga.

"Täiesti uus põllumajanduspoliitika sünnib Ukraina liitumisel Euroopa Liiduga. Olete te selleks valmis? Kas Prantsuse talupojad on selleks valmis? Nii palju strateegilisi küsimusi. Seega, esiteks strateegiline diskussioon ja siis otsused," ütles ta.

Ent Euroopa Liidu laienemise ja sellega kaasnevate reformidega muutuks ka Eesti roll. Nimelt võib siis kaduda vetoõigus julgeolekupoliitikas ja maksunduses ning me peaksime maksma rohkem raha kui toetustena tagasi saame.

"Me ei ole seda toetanud, et ühehäälsuse nõue kaoks, sel põhjusel, et meil ei olnud 50 aastat häält ja nüüd meil see hääl on ja me peame sellest väga lugu – just väikesed riigid kui sellised. Mis puudutab netomakseid, siis selge on see, et meie jõukus on sedavõrd kasvanud, et varem või hiljem ja pigem varem meist see netomaksja saab," selgitas Eesti peaminister Kaja Kallas.

Aga Ülemkogul räägiti ka rändepaktist ning Ungari ja Poola siin keelt hammaste taga ei hoidnud.

"Õiguslikult meid – kuidas seda öelda – vägistati. Seega, kui sind õiguslikult vägistati – sunniti peale midagi, mis sulle ei meeldinud –, siis kuidas peaks sulle sobima hiljem kompromiss ja kokkulepe. See on võimatu," rääkis Orbán.

Sellega jättis Orbán mainimata, et rändepakt kiideti Euroopa Liidu nõukogus heaks tavapäraste reeglite alusel, millega Ungari nõustus juba 20 aastat tagasi.