Vikerraadio stuudios andsid Kopli kaubajaama tuleviku kohta selgitusi Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik ja Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.

Aettiku sõnul on Kopli jaam hetkel Eesti Raudteele oluline eelkõige sellepärast, et teenindada Paldiski sadamat. "Meil liigub ülepäeviti rong Paldiski ja Ülemiste vahel ja selleks ongi Kopli kaubajaam vajalik," sõnas Aettik.

Kuigi mahud on viimase paarikümne aastaga väga palju vähenenud, siis Kopli kaubajaama ei saa ka demonteerida, sest puudub Tallinna ringraudtee, mis ühendaks omavahel Paldiskit ja Ülemistet.

Praegu optimeerib Eesti Raudtee Kopli kaubajaamas oma jaamaparki selleks, et mitte teha täiendavaid kulutusi olemasolevale layout'ile turvasüsteemide peale ehitamiseks, ütles Aettik riigiettevõtte perspektiivide kohta piirkonnas. "Ja teine perspektiiv on see, et tegeleda arendusega ja leida sellest arendusest positiivseid rahavoogusid," lisas Aettik.

"Meil Kopli jaama jääb ainult viis raudteed, millega siis saame teenindada nii Paldiskit kui ka Kopli poolsaare kliente. 2024. aasta lõpust hakkame ehitama juba uut taristut välja. Kopli tänava poolses osas jäävad alles viis raudteed, aga ülejäänud demonteeritakse," selgitas ta.

Seega vabaneb suur hulk maad, 16 hektarit, mida praegu katab rööbaste rägastik. Nii Tallinna linnal kui ka Eesti Raudteel on sellega omad plaanid.

"Kõigepealt on suurepärane muidugi, et Eesti Raudteel on võimalik võtta osa rööpaid Kopli kaubajaamast üles, aga ruumi planeerimine selliselt, et Eesti majandus hääbub ja raudteevedusid jääb järjest vähemaks, ei ole ka vastutustundlik. Me ei saa arvestada, et tänane vähene raudteevedude olukord peaks tulevikus ka säilima, ja me ei peaks selles suunas tööd tegema, vaid peaks ikkagi tegema tööd selles suunas, et raudteevedude arv tulevikus jällegi taastuks ja kasvaks," rääkis Looveer.

"Endiselt on oluline ringraudtee projektiga edasiminek ja just praegu on selleks võib-olla hea aeg, sest kui raudteevedusid on vähe, siis häiringud raudteevedudele on kõige väiksemad," sõnas ta.

Tallinna linnavalitsus on Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamisel läinud Kopli kaubajaama arengu osas küllaltki täpseks ja vaagib eri huvide vahel.

"Ühelt poolt avalikust huvist vaadates võiks ju öelda, et kogu see ala võikski jääda rohealaks või avalikuks ruumiks. Teisest küljest osa alast kuulub eraomanikele ja Eesti Raudteele ehk ka neil on ikkagi maaomanikena selge huvi, vajadus ja ootus oma maale arendusi planeerida ja kavandada. Ja kui on sellised vastandlikud huvid, siis üldplaneeringutes tulebki minna kaunis täpseks," sõnas Looveer.

"Linna vaates on tõesti oluline, et see piirkond oleks ühest küljest rohekoridor, et putukaväilal ehk Põhja-Tallinna rohealadel oleks ökoloogiline ühendus vanalinna bastioni vööndi rohealadega. Teisest küljest on hästi oluline selle ala avamine, sest praegu on katkestus Pelgulinna ja Kalamaja vahel. Sinna keskele peaks tekkima ka suur avalik park, tõesti, sest parkidest on Põhja-Tallinnas suur puudus, elanike arv järjest kasvab," selgitas Looveer.

Lisaks sellele on Looveere sõnul vaja ka luua raudteealused läbipääsud jalakäijatele. "Kui me räägime üldse selle ala arendamisest, siis see peaks toimuma Põhja-Tallinnas eriti ühistranspordikeskselt. Et trammitee on küll Kopli tänava ääres, aga sinna tuleb rajada juurdepääsud. Samuti on mõned väärtused, mida sooviks ka säilitada, näiteks suurepärased vaated vanalinnale sellelt alalt. Ja ka need oleks võimalik, ja ongi võimalik, seal osaliselt säilitada, just seda avalikku pargiruumi kavandades," rääkis Looveer.

Looveer märkis, et kui vaadata üldplaneeringu kaarti, siis sellel on suur osa tänasest Kopli kaubajaamast värvitud roheliseks ehk siis määratud rohe- või haljasalaks.

Samas Pelgulinna-poolsesse serva on selle kaardi kohaselt kavandatud ka elamuarendusalad ja segahoonestusalad. "Ja mõnel määral on seda ka Kopli tänava poolsesse äärde alles jäävate raudteerööbaste kõrvale sinna kaardile joonistatud," sõnas ta.

Eesti Raudtee ideedest rääkides ütles Aettik, et ärajäänud rahavoogude kompenseerimaks soovib riigiettevõte seal arendustegevust. Plaanid on aga linna omadega kooskõlas, sest nagu ütles Aettik, siis ka Eesti Raudtee soovib, et see keskkond, kuhu me lähme tööle või kus kohas me elame, oleks inimsõbralik.

"Teist Lasnamäge Kopli jaama ei tahaks ehitada," sõnas Aettik.

Maa on aga praegu veel mõeldud transpordimaaks ja selleks, et muuta maa sihtotstarvet, on veel palju minna. "Seda, kas Eesti Raudtee hakkab ise seal arendama või kes ja kuidas hakkab arendama, on täna hetkel ikkagi vara öelda. Me ei ole veel selles faasis, et võtta vastu konkreetseid otsuseid. Me praegu pigem seame visioone ja perspektiive," sõnas Aettik.