Eesti saab praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil ehk aastatel 2021-2027 struktuurifondidest kasutada kokku 331 miljonit eurot, et toetada kortermajade renoveerimist. Siia lisandub veel 10 miljonit eurot taasterahastust. Kõik see raha antakse korteriühistutele läbi Kredexi korterelamu rekonstrueerimistoetuse meetme.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo selgitas, et 341 miljonist eurost on umbes 80 miljonit eurot juba toetusteks välja jagatud. Ülejäänud 260 miljonit eurot peab kindlasti välja jagama aga järgmise aasta alguses ja ülejärgmisel aastal.

"2027. aastani saab neid väljamakseid teha, aga väljamakseni läheb aega alates toetusotsusest umbes kaks aastat. See on tegelikult see periood, kus seda maja projekteeritakse, ehitatakse, tehakse muid ettevalmistavaid tegevusi. Tegelikult, kui me räägime sellest, et aastaks 2027 tuleb see raha ära kasutada, siis viimane hetk kõik need toetusrahad välja lubada on 2025. aasta alguses," ütles ta.

2026. ja 2027. aastal välja jagatav toetusraha peaks Jaanisoo sõnul tulema riigieelarvest, süsinikuheite kaubandusest saadavast tulust. Riigi eelarve strateegias prognoositakse näiteks 2026. aastal saada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel tulu ligi 280 miljonit eurot. Kui suur osa sellest eraldatakse kortermajade renoveerimise toetusteks, on Jaanisoo sõnul lahtine ning sõltub kliimaseaduse arutelude käigus.

"Kui tekib mõni aasta, kus toetusi turul ei ole, siis see on ka väga halb signaal meie sektorile, kes siis peab järgnevate toetustega pärast seda auku uuesti turule tulema, uuesti ka oma kompetentsi üles ehitama ja suuri kulusid kandma. Ideaal on kindlasti see, et meil on aasta-aastalt ühtlane toetusraha olemas," lausus ta.

Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ütles, et tegelikult peaks korteriühistutele eraldatav summa olema suurem.

"Nemad väidavad, et suurema toetuse turule suunamine kuumendab ehitusturu veelgi üle ja  hinnad veelgi tõusevad ja ehitusturg ei ole võimeline nii palju vastu võtma. Me sellega nõus ei ole. Me arvame, et vaadates siin muud majanduses toimuvat, peaksid ehk täna suurtele ehitusmahtudele orienteeritud ettevõtjad end ringi orienteerima ja keskenduma just ühistute renoveerimisele ja korterelamufondi korrastamisele. Sellest sõltub ka inimeste heaolu, tervis ja ka parem sisekliima," selgitas Jaadla.

"Kogu riiklikult saavutatav energiasääst on ju oluline, sest elamutesse minev energiakulu moodustab riigi energiabilansist 60 protsenti, me ikka raiskame väga palju läbi meie nõukogude aegse elamufondi," lisas ta.

Jaadla ütles, et korteriühistutele on oluline, et Kredexi taotlusvoorud oleksid ette planeeritud ja ühtlased.

"Täna on öeldud, et millalgi järgmise aasta alguses peaks uus voor avanema. Tegelikult võiks riik juba praegu teada, kui ta teab, kui palju tal Euroopa Liidu vahendeid jaotamiseks on, et millal see järgmine voor avaneb, et ühistud saaksid planeerida," ütles ta.