Sõja 594. päev: Ukraina väed on liikunud edasi Zaporižžjas

Ukraina peastaap teatas Ukraina vägede edusammudest Zaporižžjas ja Bahmuti lähistel. USA president Joe Biden kiitis heaks Ukrainale rakettide ATACMS saatmise juba septembris. USA senaatorid otsivad lahendust kindlustamaks Ukrainale sõjaabi pikaks ajaks.
Oluline teisipäeval, 10. oktoobril, kell 20.53:
- Hukkunute arv Hroza rünnaku käigus tõusis 53-ni
- Zelenskõi saabus Rumeeniasse julgeolekukõnelustele
- Ukraina väed on liikunud edasi Zaporižžjas ja Bahmuti lähistel;
- Vihmad takistavad mõlema poole vägede liikumist ja droonide tööd;
- ISW: Vene sõdurid alustasid rünnaku ettevalmistamist Huljaipolest lõunas;
- Girkin: Vene sõjavägi püsib kaitsepositsioonis kuni Vene presidendivalimiste möödumiseni;
- Zelenskõi: Venemaa on huvitatud sõja õhutamisest Lähis-Idas;
- Ukraina hävitas 27 drooni, millega Venemaa ründas öösel Odessa oblastit;
- USA meedia andmetel kiitis Biden kaugmaarakettide Ukrainale saatmise heaks juba septembris;
- USA senaatorid tahavad anda Ukrainale üle 50 miljardi väärtuses sõjalist abi.
Saksamaa lubas Ukrainale miljardi euro eest sõjalist abi
Saksamaa teatas teisipäeval, et saadab Ukrainale miljardi euro eest sõjalist abi. Saksamaa on tõusnud suuruselt teiseks Ukrainale sõjalise abi andjaks, vahendas Reuters.
"Saksamaa jätkab Ukraina toetamist sellega, mida ta hädasti vajab. Õhutõrje, laskemoona ja tankidega," teatas Saksa kaitseminister Boris Pistorius.
Ukraina: Vene väed püüavad Avdijivka linna sisse piirata
Ukraina teatas teisipäeval, et Vene väed püüavad riigi idaosas asuvat Avdijivka linna kõigi vahenditega sisse piirata ja see on tugeva pommirünnaku all.
"Juba üle aasta on olnud oht, et (Avdijivka) võidakse okupeerida, aga nüüd on olukord kiiresti halvenenud," ütles linnavalitsuse esimees Vitali Barabaš.
Vene kuberner väitis, et Belgorodis hukkus Ukraina rünnakus kaks inimest
Ukraina raketirünnakus Venemaa Belgorodi oblastile sai surma kaks tsiviilelanikku, väitis teisipäeval kuberner Vjatšeslav Gladkov.
Suursaadik: USA sõjaline abi Iisraelile ei vähenda abi Ukrainale
USA otsus suurendada Hamasi äkkrünnaku järel sõjalist abi Iisraelile ei mõjuta Washingtoni võimet jätkata sõjalise abi osutamist Ukrainale, ütles teisipäeval USA suursaadik NATO juures Julianne Smith
"Mis puudutab küsimust, kas USA abi Iisraelile võib tulla Ukrainale antava abi arvelt, siis me ei oota selles osas suuremaid raskusi," ütles Smith ajakirjanikele.
"Ma kahtlustan, et Ühendriigid suudavad keskenduda partnerlusele Iisraeliga ja kohustusele Iisraeli julgeolekut tagada, täites samal ajal ka kohustust ja lubadust jätkata Ukraina toetamist."
President Joe Biden andis pühapäeval korralduse saata USA laevad ja sõjalennukid toetuse märgiks Iisraelile lähemale, samuti anti teada sõjalise abi suurendamisest.
Hamasi-Iisraeli sõda langeb ajale, mil Valge Maja püüab saada kongressi toetust Ukraina relvatarnete jätkamisele.
Rumeenia president lubas Ukrainat kuni võiduni toetada
Rumeenia toetab Ukrainat, sealhulgas sõjaliselt, kuni selle täieliku võidu saavutamiseni Venemaa üle, tema ala vabastamiseni ja Venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonnas kuritegude toimepanemise eest vastutavate isikute vastutusele võtmiseni, ütles Rumeenia president Klaus Iohannis.
"Täna keskendume sellele, et aidata Ukrainal sõda võita. Kinnitasin täna president Volodõmõr Zelenskile, et Rumeenia ja selle rahvas toetavad Ukrainat ja selle rahvast täielikult ja otsustavalt, mitmekülgselt ja sisukalt, sealhulgas sõjalise abiga nii kaua kui see on vajalik Vene agressori lüüasaamiseks, kogu Ukraina ala vabastamiseks, kõikide kuritegude toimepanemise eest vastutavate isikute vastutusele võtmiseks ja seejärel Ukraina taastamise protsessis," ütles Iohannis ühispressikonverentsil Zelenskiga Bukarestis.
Hukkunute arv Hroza rünnaku käigus tõusis 53-ni
Ukraina võimud teatasid, et Vene rünnaku järel Hroza külas hukkunute arv tõusis 53-ni, lisaks viis inimest on jätkuvalt teadmata kadunud, seega ohvrite arv võib veelgi tõusta.
Zelenski saabus Rumeeniasse julgeolekukõnelustele
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et saabus Bukaresti julgeolekukõnelustele Rumeenia riigipea Klaus Iohannisega, mis on seotud Venemaa rünnakutega Doonau sadamatele Rumeenia piiri lähedal.
"Saabusin Rumeeniasse Bukaresti kõnelustele Klaus Iohannisega ja meie heanaaberlikke suhteid tugevdama," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.
Arutatakse edasist julgeolekukoostööd, lisas ta.
Tegemist on Ukraina presidendi esimese visiidiga Rumeeniasse pärast Venemaa täiemahulise kallaletungi algust mullu veebruaris.
Kahte Ukraina kaitseministeeriumi töötajat kahtlustatakse riisumises
Ukraina riiklik juurdlusbüroo (SBI) teatas teisipäeval, et kahte kaitseministeeriumi kõrget ametnikku kahtlustatakse kuulivestide ostmiseks eraldatud 6,5 miljoni euro omandamises.
"SBI esitasid endisele asekaitseministrile ja ühe kaitseministeeriumi osakonna juhatajale kahtlustuse rohkem kui 250 miljoni grivna omastamises riigi rahast, mis oli eraldatud kuulivestide hankmiseks," ütles SBI.
Ukraina väed on liikunud edasi Zaporižžjas ja Bahmuti lähistel
Ukraina peastaabi teatel saavutasid Ukraina sõdurid "osalist edu" Zaporižžja oblastis Verbovest läänes. Samuti teatasid ukrainlased edusammudest Bahmutist edelas Klištšijivka ja Andrijivka lähistel. Klištšijivka asub Bahmutist kõigest viie kilomeetri kaugusel.
Vihmad takistavad mõlema poole vägede liikumist ja droonide tööd
Vene sõdurid väidavad, et vihmane ilm takistab nii Vene kui ka Ukraina luuredroonide tööd.
Samuti kirjutas üks Vene sõjablogija, et pinnas on muutunud liiga pehmeks ja märjaks transpordivahendite liikumiseks, samas kui teise sõjablogija väitel pole pinnas veel nii märg, et takistada raske soomustehnika liikumist.
ISW: Vene sõdurid alustasid rünnaku ettevalmistamist Huljaipolest lõunas
Vene sõdurid alustasid lokaliseeritud ründeoperatsioonide ettevalmistamist Huljaipolest lõunas ning arvatavasti korraldasid ümber oma vägesid selles piirkonnas, teatas ISW mõttekoda.
Samuti ründasid 9. septembril Vene väed ukrainlasi Zaporižžjas Novoprokopivkast põhjas, kuid Ukraina vägede terava vastasseisu tõttu rünnak nurjus, teatas Ukraina peastaap. Samuti tõstsid venelased hiljuti selles piirkonnas oma vägesid ümber.
Girkin: Vene sõjavägi püsib kaitsepositsioonis kuni Vene presidendivalimiste möödumiseni
Venemaal vangis viibiv tuntud Vene marurahvuslane Igor Girkin arvab, et Vene juhtkond soovib külmutada praegust rindejoont kuni Vene presidendivalimiste möödumiseni.
Girkini abikaasa avaldas esmaspäeval väidetavalt oma mehe sulest ilmunud kirja. Girkin kirjutab, et ta on "99 protsendi ulatuses kindel", et Vene juhtkond eelistab praeguse rindejoone püsimist. Samuti lisas Girkin, et lähiaja peamine Vene juhkonna eesmärk on välistada Ukraina vastupealetungi edenemist.
Isehakanud Donetski "rahvavabariigi" endine sõjapealik Girkin oli üks 2014. aasta Ida-Ukraina Kremli-meelse mässu võtmefiguure. Hollandi kohus mõistis Girkini süüdi rohkelt tsiviilohvreid põhjustanud MH17 lennu alla tulistamises.
Zelenski: Venemaa on huvitatud sõja õhutamisest Lähis-Idas
Venemaa on huvitatud sõja õhutamisest Lähis-Idas, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.
Zelenski sõnul on Iisraeli ja äärmusrühmituse Hamasi vahel lahvatanud verise konflikti eskaleerumine uus valu ja kannatuste allikas, mis Venemaa arvates peaks nõrgendama maailma ühtsust.
"Ma kohtusin meie luureteenistuse, luure peadirektoraadi ja välisluure juhtidega ning meie diplomaatidega, arutamaks olukorda Iisraelis ja üldist olukorda Lähis-Idas. See on meie jaoks ülioluline ja mitte ainult meie jaoks. Ukraina, aga kogu Euroopa jaoks. Olemasoleva info kohaselt on väga selge, et Venemaa on huvitatud sõja õhutamisest Lähis-Idas. Et uus valu ja kannatuste allikas nõrgestaks maailma ühtsust, lisaks lõhesid ja vastuolusid ning seeläbi aitaks kaasa Venemaa püüdele hävitada vabadust Euroopas," rääkis Zelenski.
Ukraina riigipea hinnangul on oht palju suurem, kui maailm seda praegu tajub.
Ukraina hävitas 27 drooni, millega Venemaa ründas öösel Odessa oblastit
Öösel vastu teisipäeva ründas Venemaa Odessa linna ja Odessa oblasti asulaid Shahed-136 ründedroonidega.
Kohalike elanike teatel oli kuulda ka plahvatusi.
Esmaspäeva õhtul teatas Ukraina õhukaitse droonirünnaku ohust ning Odessas töötasid õhuhäire sireenid.
Hommikul teatas Ukraina kaitseväe peastaap, et kokku lasi Venemaa Ukraina pihta läinud öösel 36 Shahed-136 drooni, millest Ukraina tulistas alla 27.
USA meedia andmetel kiitis Biden kaugmaarakettide Ukrainale saatmise heaks juba septembris
Ühendriikide president Joe Biden kiitis juba septembris heaks kaugmaarakettide ATACMS saatmise Ukrainasse, vahendas esmaspäeval väljaande The New Yorker artiklit uudisteagentuur UNIAN.
Väljaande informatsiooni kohaselt tegi Ameerika liider otsuse eelmisel kuul juba enne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiiti Ühendriikidesse, mis toimus 19. septembril.
"Septembris ehk vahetult enne Zelenskõi teist visiiti Washingtoni, kiitis Biden heaks kaugmaarakettide ATACMS saatmise Ukrainasse pärast peaaegu aastast vastuseisu sellele ideele," seisis artiklis.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rääkis septembri lõpus, et Zelenskõi, Bideni ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi Ühendriikides aset leidnud kohtumisel tõstatati Kiievi kaugmaarakettidega varustamise teema.
USA senaatorid tahavad anda Ukrainale üle 50 miljardi väärtuses sõjalist abi
Joe Bideni administratsioon taotleb Ukraina abistamiseks veel 24 miljardit dollarit, kuid pole veel selge, millal kongress kiidab heaks täiendava abi Ukrainale. Kiievi-meelsed senaatorid tahavad aga anda üle 50 miljardi väärtuses sõjalist abi.
Ukraina-meelsed senaatorid tahavad pikaajalist abipaketti, mille väärtus oleks 50-100 miljardit dollarit. Senaatorid tahavad nii tagada, et USA saaks Ukrainat toetada ka 2024. aastal. Siis toimuvad USA-s presidendivalimised. Senaatorid leiavad, et üks suur abipakett oleks parim viis Ukraina toetamiseks.
"Ma tahan, et see oleks üks, et see oleks tehtud. Ma tahan, et venelased mõistaksid, et see läheb nende jaoks hullemaks, mitte paremaks," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham.
Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 450 sõdurit
Ukraina hinnang senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 283 080 (võrdlus eelmise päevaga +450);
- tankid 4829 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 9129 (+3);
- suurtükisüsteemid 6713 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 808 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 544 (+1);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 5207 (+17);
- tiibraketid 1530 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9125 (+12);
- laevad / paadid 20 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 961 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Unian/Ukrainska Pravda/WSJ/ISW/The New Yorker/BNS/CNN