Vaidlus algas, kui Várhelyi postitas X-is (varem Twitter), et kõik maksed palestiinlastele on viivitamatult peatatud ning "kõik projektid on uuesti läbivaatamisel". Avaldusele järgnes rohkelt kriitikat mitme liikmesriigi pealinnast.

Pärast kuus tundi vaidlusi tegi kriisisituatsioonide juhtimise eest vastutav volinik Janez Lenarčič uue avalduse, mis oli suunatud vaidluste silumiseks. Ometi tekitas see ainult segadust juurde.

"EL-i humanitaarabi hädas palestiinlastele jätkub. Makseid ei peatata," seisis uues Lenarčiči teates. Samal ajal lisas Lenarčič, et lähiajal uusi makseid "pole ette nähtud".

Esmaspäevast maksete peatamise avaldust kritiseerisid teiste liikmesriikide seas Iirimaa, Holland ja Hispaania.

Hispaanlasest Euroopa välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell, kes viibib praegu Omaanis Pärsia lahe riikide tippkohtumisel, ütles, et abi paletsiinlastele ei peatata.

"Maksete peatamine – kõigi palestiinlaste karistamine – kahjustaks EL-i huve piirkonnas ning ainult julgustaks terroriste," ütles Borrell.

Hispaania välisminister José Manuel Albares helistas Várhelyile, et väljendada oma rahulolematust voliniku sõnavõtuga. Albares palus arutada Palestiina maksete teemat teisipäevasel EL-i välisministrite erakorralisel koosolekul Omaanis.

Iiri välisministeeriumi pressiesindaja väitis, et Euroopa Komisjoni volinikuna pole Várhelyil õigust maksete peatamise otsust ühepoolselt teha. Iiri võimud viitasid samuti, et 80 protsenti palestiinlastest sõltuvad oma toimetulekus rahvusvahelisest abist, millest lõviosa moodustab just EL-i osutatav abi.

Hollandi peaminister Mark Rutte oli otsuse suhtes samuti kriitiline.

"Me peame päriselt tegema vahet terroristliku ühenduse Hamasi ja süütute palestiinlaste vahel, kes on ka ohvrid ning on olnud Gaza puhul 16 aastat järjest ohvrid. Nemad peavad elama kohutava terroristliku režiimi ikke all," põhjendas Rutte.

Selgemaid sõnumeid ning konkreetseid otsuseid on oodata pärast EL-i välisministrite erakorralist kohtumist Omaanis.