Kallas ütles, et Eesti on pikemas perspektiivis valmis kaotama juurdepääsu ühtekuuluvusfondidele, mis on mõeldud vaesemate liikmesriikide majanduse järele aitamiseks, kuid ta eeldas, et selline üleminek võtab aega, vahendas leht. "Lõpuks see juhtub, kuid mitte kohe," tõdes Kallas FT-le.

Samas ei ole ühtekuuluvuspoliitika, mis lähtub toetuste maksmisel riigi suhtelisest jõukusest võrreldes EL-i keskmisega, ainus vahend, mille kaudu riikidele toetusi makstakse.

The Financial Times teatas eelmisel nädalal, et EL-i analüüsi kohaselt oleks Ukrainal praeguse eelarvestruktuuri kohaselt seitsme aasta jooksul õigus saada peaaegu 190 miljardit eurot, muutes paljud senised liikmesriigid EL-i vahendite netosaajatest netomaksjateks.

Eesti oli üks kuuest Euroopa Liidu Nõukogu sisedokumendis mainitud riigist, mis kaotaks juurdepääsu ühtekuuluvusfondidele, kui Ukraina ja teised tulevased liikmed, nagu Moldova ja kuus Lääne-Balkani riiki, ühinevad ilma praeguseid eelarvereegleid muutmata.

"Me peame seda arutama, millised on reeglid, kuidas seda raha jagatakse ja mida me vastu saame," ütles Kallas eelmisel nädalal Hispaanias toimunud EL-i liidrite kogunemisel FT-le antud intervjuus, kus 27 liikmesriiki teemat esimest korda arutasid.

"Keegi … ei ütle, et me ei pea midagi reformima. Küsimus on selles, kui palju ja mida täpselt?" rääkis Kallas ja lisas, et liikmesriikide mõte ei ole näha EL-i lihtsalt raha hankimise vahendina.

Financial Times kirjutas, et mitmed EL-i juhid viitasid Hispaanias peetud arutelul FT kajastatud laienemisuuringule. Kuigi riikide esindajad on öelnud, et nad ei nõustu täpsete arvutustega, viitavad paljud uuringule tõestuseks, et praegune süsteem oleks laienemise järel sobimatu, tõdes leht.

Kallas ütles, et rahastus- ja maksereeglite reformimist EL-i laienemise kontekstis on seni puudutatud väga kergelt. "Loodan, et ei juhtu nii, et suured riigid omavahel arutavad ega kuula teisi," ütles ta. "Kui me tahame midagi, millega kõik nõustuvad, siis peab ka kõiki kuulama."  

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond on mõeldud liikmesriikidele, mille kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90 protsendi EL-i keskmisest. Perioodil 2021–2027 toetatakse ühtekuuluvusfondist 15 liikmesriiki. Need on Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.