Ametiühingute majas toimunud läbirääkimistel leppisid Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad kokku 2024. aasta miinimumpalga, mis saab olema 820 eurot kuus. Tegu on viimaste aastakümnete suurima miinimumpalga tõusuga aasta lõikes, teatas EAKL. 

Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on sõlmitud kokkuleppega rahul. "Läbirääkimiste laua taga sündinud tulemus – 820 eurot bruto miinimumpalka kuus – aitab tasandada inflatsioonist tingitud miinimumpalga ostujõu vähenemist ning parandab paljude perede majanduslikku olukorda," ütles Toomel. 

Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 13 protsenti ja moodustab 42 protsenti Eesti Panga prognoositavast keskmisest palgast 2024. aastal.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis, et teisipäevane kokkulepe arvestab nii kevadel sõlmitud alampalga hea tahte lepet kui ettevõtluse tegelikku olukorda ja väljavaateid.

"Tööandjad on praegu tuleviku suhtes ebakindlamad kui kevadel, sest Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, välisnõudlus püsib nõrk ja ettevõtete konkurentsivõime on tugeva surve all. Neid tingimusi arvestades leppisime kokku miinimumpalga tõusu järgmiseks aastaks, mis peaks rahuldama nii töövõtjate kõrgeid ootusi kui tööandjate reaalseid võimalusi," ütles Aas.

Tööturu osapoolte pikem eesmärk on jõuda aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis on pool keskmisest palgast.

Miinimumpalk on madalaim palk, mida tööandja võib Eestis täisajaga töötavale inimesele maksta. Eestis lepivad miinimumpalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – töötajaid esindab Eesti Ametiühingute Keskliit ja tööandjaid Eesti Tööandjate Keskliit.