Miroslava Kononenko töötas Ukrainas kodulinnas Harkivis kohaliku ajalehe toimetuses. Eestis proovis ta samuti ajakirjanikuna tööd leida, kuid korduvate äraütlemiste peale võttis ta vastu koha tööinspektsiooni venekeelse kommunikatsioonispetsialistina. Iga päev aitab Miroslava koos juristidega inimesi, kellel mõni töövaidlus käsil on.

"Olen oma tööga seoses näinud palju sellist olukorda, kus inimestega suheldes selgub, et kes eesti keelt ei oska, need ei saagi mujale tööle kui koristajaks või ehitusele või midagi sellist. Ja eesti keel on väga raske," lausus Kononenko.

Naise sõnul on tal aga tuttavaid, kes keelebarjääri tõttu on ametikoha otsingutel olnud üle aasta.

Arenguseire keskuse andmetel töötab Eestis 27 000 ukrainlast, mis moodustab üle kolmandiku kõigist Ukraina saabunutest. Suurem osa töötavatest sõjapõgenikest on jätkuvalt lihttöid tegemas. Majanduse madalseisu tõttu on aga vajadus töökäte järele vähenemas.

"Kõige rohkem on ukrainlasi tööl töötlevas tööstuses, sellele järgnevad haldusabi tegevused. Majutust, toitlustust on palju ja samuti müügitööd ja hulgikaubandust," ütles MKM-i tööhõive nõunik Annika Sepp.

Erialasel tööl on tervishoius ja sotsiaalhoolekandes üle 500 põgeniku ning haridusasutustes töötab pea 400 ukrainlast. Kuigi prognoosid näitavad, et töötus kasvab, on Tallinna Tehnikaülikooli majanduseksperdi Triinu Tapveri sõnul see tõus siiski väike.

"Toimub nii-öelda pehme kukkumine, mis aga ei tähenda seda, et see pehme kukkumine kõikides sektorites toimub. Me praegu juba näeme näiteks ehitussektoris – kortereid ei osteta, ehitus seisab, töötajad jäävad töötuks. Ehk see mõjutab erinevaid sektoreid erinevalt," lausus Tapver.

Riik küll jälgib töötute ukrainlaste lisandumist, kuid probleemi selles veel ei tähelda.

"Tööturul muutusi ikka toimub ja loomulikult me püüame neile reageerida tööturu teenuste osutamisega ja võimalikult palju neile abi pakkuda erinevate teenuste, nõustamiste ja võimaluste tutvustamise näol," lausus Sepp.

Töötuna registreeritud põgenikele makstakse 327 eurot toetust kuni üheksa kuud. Selle lõppedes on võimalik taotleda toimetulekutoetust.

Tapveri sõnul on tööst ilma jäänud sõjapõgenikel uut ametikohta leida keeruline.

"Nendel ukrainlastel kindlasti, kes töötavad liht- ja oskustöödel ja ei ole eesti keele oskust, on kindlasti veidi raskem tööd leida, kui näiteks samalt ametipositsioonilt koondatud eestlasel. Just keelebarjääri tõttu," ütles Tapver.